Juudimõrvas kahtlustatava mehe saaga läks USA-s teisele ringile
John Demjanjuk, 1920. aastal sündinud ukrainlane, kes langes sõja ajal sakslaste kätte vangi ja asus pärast sõda elama Ühendriikidesse, peab ikka veel tõendama, et ta ei olnud kurikuulus vangivalvur natslikes koonduslaagrites.
Korra on ta sama süüdistusega juba Iisraelis surmagi mõistetud, kuid siis õnnestus tal otsus kummutada. Wiesenthali keskuse käed on aga pikad ja Saksa kohtu abil nõutakse meest uuesti USA-st välja. Teisipäeval võtsidki USA võimud Demjanjuki Ohio osariigis Clevelandis asuvas kodus oma valve alla, et ta süüalusena Saksamaale saata, kuid uus kohtuhagi seiskas väljaandmise.
Kui 1975. aastal ilmusid esimest korda päevavalgele dokumendid, mis viitasid Demjanjuki seotusele vangilaagritega mitte enam sõjavangi, vaid natside värvatud vangivalvuri rollis, oli ta 55-aastane. Praegu on mees 89-aastane voodiinvaliid. Demjanjuki kaitsjate kinnitusel tähendaks halvenenud tervisega mehe transportimine Euroopasse piinamist ja ilmselt ta seda üle ei elaks.
Vale mehena surma
1970. aastate kahtlustused seostasid Demjanjukki selgelt Sobibori vangilaagriga. Kuid siis tuli välja tunnistaja, kes arvas raudkindlalt teadvat, et Demjanjuk oli Treblinka kurikuulus vangivalvur „Ivan Julm”. USA võttis Demjanjukilt 1981. aastal kodakondsuse ja andis ta 1986. aastal Iisraelile kohtupidamiseks välja.
Viiele tunnistajale tuginedes mõisteti Demjanjuk 1988. aastal surma kui Treblinka vangivalvur, kuid apellatsioonikohus pidi hiljem nentima, et seost Treblinkaga ikkagi tõendada ei suudetud. Selgus, et „Ivan Julmaks” kutsutud vangivalvur olevat kandnud hoopis nime Martšenko ja USA teadis seda juba 1978. aastal.
USA pidi häbiga Demjanjukile kodakondsuse tagasi andma, kuid justiitsministeerium ei andnud alla. 1999. aastal esitati mehele uued süüdistused töötamise eest Sobibori ja Majdaneki laagris. 2004. aastal võeti kodakondsus Demjanjukilt uuesti ära, sest ta ei suutnud veenvalt selgitada oma tegemisi sõja ajal.
2005. aastal otsustas USA immigratsiooniamet Demjanjuki Ukrainale välja anda, kuid apellatsioonide arutamine jäi venima. Mullu juunis esitas aga omakorda Saksamaa taotluse Demjanjuki väljaandmiseks, väites, et sedapuhku on tõendid vettpidavad. Teda süüdistatakse 29 000 juudi mõrvale kaasaaitamises Sobibori laagris.
Kas on süüdi või aetakse segi?
•• Erinevalt venelasest Fjodor Fedorenkost, kes tunnistas töötamist Treblinkas, ja anti hiljem NSV Liidule mahalaskmiseks välja, on Demjanjuk kinnitanud, et ta oli laagrites vaid sõjavangina ja teda aetakse kellegi teisega segi.
•• Seda, et mehel võis olla kokkupuude Sobibori koonduslaagriga, võis oletada juba 1948. aastal, mil teda USA-sse elama asumise eel põhjalikult üle kuulati. Ta kinnitas vaid seost samanimelise külaga ja seda, et ta oli sõja ajal punaarmeelasena natslikesse sõjavangilaagritesse suletud.
•• Praegu teadaolevalt oli Demjanjuk sõjavang, kes värvati Saksa võimudele kuulekasse nn Trawniki üksusse, ning määrati koonduslaagreid valvama. Kokku olevat vangivalvuriteks õpetatud 5082 Nõukogude sõjavangi.
•• Osa neist osales ka kuritegudes, kuigi tunnistajate väited on olnud vastuolulised. Demjanjuk ise väitis Iisraeli kohtule, et Saksa vägedesse võeti ta alles 1944. aastal ehk aasta pärast Sobibori sulgemist.
