Kaasanis tõusevad tatari keel ja meel
tatarimaa Spasski torni viisnurga ja õigeusu kirikute sibulkuplite vahele on end püsti ajanud nõelteravate minarettidega moshee, nimeks Kul Sharif. Aastal 1995 andis Tatarstani tatarlasest president Mintimer Shamijev käsu rajada kesk vanavene kremlit moshee. Väidetavalt asus seal moshee kuni aastani 1552, mil Kaasani vallutanud Ivan Julm selle maha põletas. Sest ajast saati on Vene riigi alla kuulunud Tatarimaal mosheesid põletatud ja taasrajatud pool tuhat aastat.
Täna vaatavad Kaasani tatarlastest elanikud ootusärevalt üle kremli kõrguva sinise katuse poole. Ootavad moee avamist. Töölised lihvivad üksnes marmorist välisseinu, maalivad akendele idamaised mustreid.
“Kuigi makstakse vähe, ainult mõnisada rubla kuus, on suur au ehitada Kul Sharifi mosheed,” ütleb Timur, kes on pühakoda rajanud juba kolm aastat. Nii temal kui ka paljudel teistel tatarlastest ehitajail on raskusi vene keeles rääkimisega. Paljudes Tatarimaa külades pole riigi teise riigikeelega midagi peale hakata.
MOSHEE AJAB VAIDLEMA. Kaasani venelased pole mosheest vaimustatud. Kremli ligiduses lapsevankrit lükkav Olga Aleksandrova tõstab peaaegu et rusika: “Mõtleks, kuhu ehitada. No olgu, kusagile äärelinna, kus mosheed on alati olnud. Aga nüüd otse vene võimu ja vene sümboli kremli keskele! Mõnitamine!” Olga ei suuda tundeid valitseda, tõstabki rusika.
Lähedal asuval õllekal, nagu ka paljudel poodidel, on sildid nii vene kui ka tatari keeles. Samuti tänavatel. Viimase aastaga on mõned kirillitsa abil tatari keeles kirjutatud sildid vahetatud ladina tähestikus kirjutatute vastu. Kohalikud rahvuslased peavad uhkusega arvet: “Alles oli kaks, nüüd aga juba kuus silti!”
Ladina tähestik kehtis Tatarimaal kümme aastat 1928-1938. Varem oli kasutusel araabia oma. Koraani, mis on tõlgitud kirillitsas kirjutatud tatari keelde, leiab igast raamatupoest. Hinnad algavad 20 rublast ja lõpevad kahe tuhandega.
putin, avita. ”Kellele kurat on vaja seda tatari keelt?” küsib nördinud taksojuht Pavel Vassiljevitsh (43). Kogu elu Kaasanis töötanud mees on nördinud venelaste ahistamise üle. “Muudkui üks tatar-tatar, aga meie, venelased, kes meile mõtleb? Tunnen paljusid endisi juhtivtöötajaid, kes on praeguseks vaid treialid, laadijad. Shamijevi rezhiim toetab vaid tatarlasi. Hea veel, et neil nii palju enam laiutada ei lasta kui Jeltsini ajal. Putin näitab neile peagi kohe kätte,” seletab Vassiljevitsh autot tänavaaukudest mööda suunates.
Tatarlased on uhked 1994. aastal Venemaaga sõlmitud liidulepingu üle. Pressisid välja enam võimalusi omakultuuri edendamiseks kui nii mõnigi teine autonoomne piirkond.
KOOLIÕPETUS KOHTUSSE. “Kas nägite televiisorist, kuis inimõiguste rikkumine koolis peatati?” uurib taksojuht. Jutuks on linnas palju kõneainet andnud protsess, kus juristist lapsevanem kaebas kooli kohtusse selle eest, et ta venelasest lapsele õpetati algklassides kohustuslikus korras tatari keelt. Jurist väitis, et tema lapse inim-õigusi rikutakse. Kuni neljanda klassini saavad kõik Tatarimaal tatari keele algõpet, edasine sõltub sellest, kas õpitakse vene või tatari koolis.
“Keel keeleks, kõige tähtsam on südames sündiv,” väidab Heinaturu moee uksest väljuv Pavel Popov. “Ma olen muslim, ka mu isa oli muslim ning vaid muhamedlastena suudame me pidevalt oma hinge täiustada,” räägib ta soravas vene keeles. Nõukogude ajal lagunema kippunud moshee taastas üks jõukas tatari ärimees ja pühendas selle oma isale. Nii kannabki see liignime, Nurellahi moshee. Ainuüksi suuri mosheesid on linnas üksteist. Pisemad veel lisaks. Kogu riigis on 700 mosheed ja 200 õigeusu kirikut.
Tatari Vabariik ja tatarlased arvudes
Pindala: 68 000 ruutkilomeetrit. 290 km põhjast lõunasse, 460 km idast läände
Rahvastik: 3,7 milj elanikku,
sh pealinn Kaasanis 1,2 miljonit
Tatarlasi 48,5 protsenti (neljandik endise NLiidu tatarlastest elab Tatari Vabariigis), venelasi 43,3 protsenti
Riigikeeled: tatari, vene
Kirjakeel: kuni 1928 araabia tähestik, 1928-1938 ladina tähestik, praegu kirillitsa. Mõningane tagasiminek ladina tähestikule.
Religioon: 50 protsenti rahvastikust (tatarlased ja bakiirid) muslimid, ülejäänud õigeusklikud. Riigis on 700 moeed ja 200 kirikut. Tatarimaa on maailma põhjapoolseim moslemiriik.
Riigijuht: president Mintimer ·amijev alates 1991
Raha : 1 Vene rubla – 0,6 Eesti krooni
