Kaduv paradiis: Maldiivi saared võivad peagi igaveseks uppuda

Kahekümne aasta pärast ei pruugi idüllilisi Maldiivi saari enam olemas olla, sest globaalse soojenemise tõttu tõusev maailmameri matab saarestiku enda alla.

Maldiivid oli esimene riik maailmas, mis avas oma virtuaalse saatkonna Second Life’is. Toona oli see lihtsalt nali, kuid sellest võib saada traagiline reaalsus ja Maldiividest virtuaalne riik, sest kasvuhoonegaaside emissioonist tingitud globaalne soojenemine tõstab maailmamere taset ja see omakorda tähendab idülliliste Maldiivide mattumist lainete alla, kirjutab New Scientist.

Maldiivid koosnevad 1196 korallsaarest, millest 200 on pideva inimasustusega. Maldiivid on maailmamere suhtes madalaimal asetsev riik – 80% saarte pindalast on merepinnast vähem kui meeter kõrgemal. Saarestiku kõrgeim punkt on merepinnast vaid 2,3 meetrit kõrgemal. Seega on saarte uppumiseks vaja vaid üsna väikest veetõusu.

Viimase viieteist aasta jooksul on maailmamere tase tõusnud keskmiselt 5,2 sentimeetrit, kuid veetaseme tõusu usutakse kiirenevat.

Erinevad kliimamudelid ennustavad, et saared muutuvad elamiskõlbmatuks kas 2030., 2050. või 2070. aastaks.

Ligi 20 saart ongi juba elamiskõlbmatuks muutunud: tõusev vesi, soojenemise tõttu surevad või aeglasemalt kasvavad korallid kahandavad korallrahusid, mis seetõttu ei suuda enam saari tormide ja lainete räsimise eest kaitsta. Merre on vajunud nii maanteid kui maju, kookospalmid on kadunud pinnase tõttu ümber kukkunud ja merele triivinud, samuti on merevee pealetung rikkunud mitmel pool saarte pinnavee ja seega muutnud joogivee kõlbmatuks.

„Mõned kuurortid on hüljatud, kuna need ujutati muudkui üle. Ja see rand, kus me ikka päevitamas käisime, on nüüd kadunud,“ rääkis 1999. aastast saati Maldiividel puhkamas käinud Sue Gregory New Scientistile.

Maldiivid ei kavatse siiski võitlusta alla anda ja saari on püütud päästa mitme erineva tegevuskava abil. Senised katsed pole olnud edukad. 1990-ndatel lasi toonane president Maumoon Gayoom korallriffide taha merre ehitada müürid, mis pidanuks aitama saari räsivaid laineid tagasi hoida. Selle asemel aga hakkasid korallid surema, kuna nende elutegevuseks vajalik vee liikumine aeglustus.

Praegusel presidendil, Mohamed Nasheedil on teised plaanid. Ta tahab saari päästa just korallriffide arengu taastamise ja rannikuäärsete alade täisistutamisega, et tuuled ja lained ei saaks pinnast nii kergesti minema uhtuda. Kas tema kava õnnestub, pole mõistagi veel teada.