Afganistani sõda – mis jäi vinduma 2001. aasta novembris, kui Osama bin Laden Tora Bora mägedes USA haardest minema lipsas – on muutunud ühtäkki väga veriseks. Seejuures pole märgata suurt pealetungi Talibani poolelt, kuid USA ja Briti vägede erioperatsioonid on toonud kaasa ootamatult palju ohvreid. Taliban on vastanud aga enesetapupommidega.

„Afganistani kangelased: mehed, elud, raiskamine,” teatas eile ajaleht Independent. Kokku on sõjategevus Afganistanis läinud Briti vägedele isegi rohkem elusid maksma kui sõda Iraagis ja üha enam eksperte kinnitab, et see pole võidetav. Kuid ajal, mil kaitseministeerium hakkas edastama uusi omakseid kohutavaid teateid hukkunute kohta, kinnitas peaminister Gordon Brown, et võitlus Talibani vastu on eluliselt vajalik.

Külavanemad pahased

„Kui me lubaks Talibani Afganistanis võimule tagasi, andes nõnda tegevusruumi al-Qaidale, nagu neil oli enne 2001. aastat, oleksime meie siin palju suuremas ohus. On olemas terrori­ahel, mis seob Afganistanis ja Pakistanis toimuva Briti tänavatega,” teatas Brown Briti sõja­väeraadiole.

USA president Barack Obama on seostanud suurpealetungi Lõuna-Afganistanis sealsete presidendivalimiste turvamisega, aga püsima jääb küsimus: kui kaua võib veel kesta sõda, mis on juba korra lõppenud Talibani kaotusega? Ja nagu Browni sõnadest järeldub, peetakse isegi Londonis juba tõsiseks väljavaadet, et Taliban saab võimule tagasi.

Sorkhdozi külas olid USA merejalaväelastel vastas kohalikud külavanemad, kes kuulutasid, et nad on juba tüdinenud katteta lubadustest ehitada koole ja haiglaid. „Ma tean, et te olete siin julgeolekut tagamas, kuid te tulite siia meid segama,” teatas üks vanematest Hajji Baluch, vaadates, kuidas juhuslikku mootorratturit läbi otsiti. „Teenige meie usaldus ära või lahkuge,” vahendas internetiportaal Sabawoon.

Lääneriikide sõduritel pole võimalik selgelt vahetki teha, kas neid ründab Taliban või mõni narkojõuk. Üha enam tuleb ka teateid, et liitlasväed on sattunud lahingutesse lihtsate külameeste salkadega.

Now Zad on kujunenud Helmandi patiseisu sünonüümiks – Briti ja Eesti väed ei olnud võimelised piirkonda kontrollima, USA väed saadeti appi, kuid linn ise on praeguseni peaaegu inimtühi.

London kavandab 2000 sõ­duri Afganistani saatmist lisaks juba seal olevale ligi 9000 mehele-naisele. Nad oleks täienduseks Barack Obama antud 17 000 USA lisasõdurile. Kokku on riigis enam kui 80 000 välissõdurit 41 riigist koos Afganistani armee ligi sama suure koosseisuga. Nende vastas on aga hinnanguliselt kuni 20 000 talibanlast, lisaks 30 000 mustaturbanimeest Pakistani poolel.

Samal ajal tulevad teated Talibani mõju naasmisest Põhja-Afganistani, kus see veel 2006. aastal peaaegu puudus. Turvaliselt ei saa end enam keegi tunda – Soome rahutagajad sattusid juuli alguses Mazar-i-Sharifis esimese nende vastu suunatud enesetapurünnaku sihtmärgiks.

Ameeriklaste kaotused väiksemad

•• USA merejalaväe suurim operatsioon pärast 2004. aastal Iraagi Fallujah’ linna tühjendamist, koodnimega Khanjar (araabia maades levinud kõver pussnuga), tõi 2. juulil Helmandi provintsi orgudesse 4000 USA sõ­ja­väelast koos Briti, Kanada ja Afganistani abiväelastega. Britid käivitasid ühes Taani, Eesti ja Afganistani kokku ligi 4000 sõduriga 19. juunil aga Lashkar Gah’ linnakese ümber operatsiooni Pantriküünis, mis on seni kulgenud selgelt suuremate kaotustega kui ameeriklaste oma.

•• Kuid USA vägede kava tõrjuda Taliban enne 20. augusti presidendivalimisi Afganistani territooriumilt välja ei kaota veel ohtu. Enamik liitlasvägede sõ­dureid hukkub enesetapu- ja autopommirünnakute tagajärjel, mille korraldamiseks pole Talibanil vaja väeüksusi liigutada, piisab üksikute terroristide lähetamisest.

•• Teisalt pole selge, kes Talibani vägesid juhib. Afganistani poolel sõdivad Talibani ja al-Qaida liidrid käisid juunis lausa Pakistanist abi nurumas; mitte küll mulla Omarilt, vaid hoopis sealse Talibani juhilt Baitullah Mehsudilt, kes on seni piirdunud sõdimisega ennekõike omal pool piiri.

•• Mulla Omar olevat ennast sisse seadnud Pakistani Quetta linnas ja organiseerib väidetavalt Afganistanis toimuvaid enesetapurünnakuid. Omar üritab taaskehtestada end vägede juhina, kuid kohapeal tegutsevad Sirajuddin Haqqani ja mulla Zakiri juhitavad üksused pole ilmselt väga kuulekad. Zakir olevat muide 2007. aastal pääsenud Guantánamost vabaks, sest USA-l polnud tema vastu piisavalt asi­tõendeid.