Kanada inuitid nõuavad endale õigust külmetada
"Jääkiht muutub õhemaks, nii et kogenud jahimehedki vajuvad läbi,” rääkis Watt-Cloutier Kanada päevalehele The Globe and Mail. “Sulaveest tekkinud ojakesed on suviti paisunud laiadeks jõgedeks, mille ületamine on ohtlik. Vähemalt üks inimene on uppunud.”
Sellepärast ei ole kliimasoojenemine inuittidele ähmane ja kauge oht, vaid neid igapäevaelus häiriv ja surmajuhtegi kaasa toov nähtus. “Meil on õigus külmetada,” ütleb inuiti kultuuri eest seisev aktivist.
Õnneks arutletakse kliima soojenemise üle Kanada ajalehtede veergudel pea iga päev. Rohelised teemad on surutud isegi Kanada konservatiivse valitsuse päevakorda. Veel vaevalt aasta tagasi vähemusvalitsuse moodustanud konservatiivid ei puudutanud tookordse valimiskampaania ajal ei üleilmset soojenemist ega kasvuhoonegaase poole sõnagagi.
Keskkonnateemade tähtsusetust näitas ka see, et keskkonnaministri kohale nimetati Alberta provintsi üsna kogenematu poliitik Rona Ambrose.
Lumivalgukese välimusega kena daami sunnitakse aga nüüd lahkuma, sest oktoobris Kyoto lepingu asemel kiiresti kokku klopsitud kliimamuutuste programm “Puhta õhu akt” sai ülikarmi kriitika osaliseks. Selles programmdokumendis lubatakse kasvuhoonegaase 45–65 protsendi võrra vähendada alles aastaks 2050 ega nähta ette mingeid vahendeid tööstuse loodushoidlikumale teele sundimiseks.
Poliitika mürkroheliseks
Nüüd ollakse veendunud, et järgmiste valimiste tulisemad debatid toimuvad just kliimamuutuste teemadel. Spekuleeritakse, et järjekordsed valimised võivad toimuda juba tänavu kevadel, mil praegu vähemusvalitsust juhtiv peaminister Stephen Harper läheb valitsemiseks vajalikke lisahääli otsima.
Hiljuti Kanada liberaalide uueks esimeheks valitud Stephane Dion on end juba avalikult roheliseks kuulutanud. Kanada Roheline Parteigi saavutab rohkem tuntust ja võidab uue esinaise Elizabeth May sarmi ja siiruse abil aina enam populaarsust. Küll ei ole rohelistel Kanada valimissüsteemi iseärasuste pärast ühtegi parlamendikohta. Vasakpoolsele Uusdemokraatlikule Parteile võib samuti tunduda, et poliitikamaastiku suured tegijad on nende lemmikteemad kaaperdanud.
2007. aasta võib tulla rekordiliselt soe
El Niño ja kasvuhoonegaasid kütavad kliimat
•• Suurbritannia ilmateenistuse hinnangul võib aasta 60-protsendise tõenäosusega kujuneda ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks ning maakera keskmine pinnatemperatuur võib küündida ligi 15 kraadini, vahendas BBC.
•• Ennustuse kohaselt ületab pinnatemperatuur alanud aastal 1961.–1990. aasta keskmist 0,54 kraadi võrra ja küündib rekordilise 14,54 kraadini. Seni on keskmiste temperatuuride poolest kõige soojem olnud 1998. aasta. Toona mõõdeti keskmiseks pinnatemperatuuriks 14,52 kraadi Celsiuse järgi.
•• Suurbritannia ekspertide prognoosi järgi tõuseb temperatuur Vaiksel ookeanil ilma kujundava nähtuse El Niño ja kasvuhoonegaaside koguse kasvu koosmõjuna.
•• See kliimanähtus on üks olulisemaid Maa temperatuurikõikumiste põhjustajaid.
Põhja-Jäämeri võib muutuda laevatatavaks
•• Jää sulamine Kanada põhjaosas on aga hea uudis ärimeestele, sest kui sealne laevaliiklust takistav jää sulaks, saaks võimalikuks tervelt tuhande miili võrra lühem laevatee Põhja-Euroopasse. Samuti pakub see alternatiivi Panama kanalile.
•• Juba praegu on keset Kanadat laiutava Hudsoni lahe lääneservas asuv väike Churchilli sadam valmis vastu võtma Panama klassi laevu, mis kaaluvad
40 000 tonni. Põhja-Ameerika südamesse suunduv raudtee on ümber ehitatud senisest palju raskemate rongide kandmiseks – nii tekiks jää sulamisel transiidikoridor Venemaalt Murmanskist Monterreyni Mehhikos.
•• Lisaks uutele transiidivõimalustele algatab Arktika sulamine enneolematu jagelemise põhjapooluse all arvatavalt lasuvate nafta- ja maagaasivarude pärast. USA geoloogide arvutuste kohaselt on üks neljandik maailma avastamata gaasi- ja naftavarudest peidus arktilise jää all. Kanada põhjaosa, sealhulgas tillukeste saarte kuuluvus kerkib nüüd päevakorrale: paari aasta eest juba kurjustaski Kanada kaitseminister oma Taani kolleegiga ühe Gröönimaa-lähedase “köögilauasuuruse” saare kuuluvuse pärast.
•• Polaaraladele saabuvad aga juba praegu punarind-rästad, öökullid ja vaablased. Need on seal nii võõrad olendid, et nende jaoks pole inuittidel sõnugi.
