Käopoja tänu: abhaasid tõstavad venelasi kodudest välja
„Ma tean vene naist, kelle vanemad lasti bandiitide poolt nende korteri uksel lihtsalt maha. Ta pidi Eestisse ära sõitma – ta muidugi püüdis võidelda, kuid siin on see mõttetu ja ohtlik,“ rääkis Abhaasias venelaste õiguse eest võitlev Valentina Kovalenko ajalehele Komsomolskaja Pravda.
Sõjaseisukorda ja segadust kasutades asusid abhaasid Komsomolskaja Pravda väitel jõuga üle võtma teistest rahvustest naabrite kinnisvara. Esmalt hõivati piirkonnast põgenenud grusiinide majad. Mingil hetkel võis ühe abhaasi perekonna valduses olla isegi viis kuni seitse hõivatud maja.
„Mul on piinlik,“ rääkis ajakirjanikule üks Abhaasia Gruusiast eraldumise eest võidelnud veteran. „Ma olen muusik. Minu ansamblis mängisid minu sõbrad – grusiinid. Kuid nende suguselts süütas minu maja ja ma pean õigeks, et asusin elama nende majja. Aga nüüd on mul piinlik. Oleks pidanud vähemalt kolm maja hõivama.“
Nüüd on järg jõudnud venelasteni, kes elavad korterites. Leht kirjeldab juhtumit, mis avab korterite üle võtmise levinud skeemi. Tütrega Moskvasse arsti juurde sõitnud vanaproua kuulutati kohalike võimude poolt surnuks, tema neljatoaline korter peremeheta varaks.
Korter anti 20-aastasele noormehele, kes müüs selle kohe edasi inimesele, kelle perekonnanimi langes ühte korterikomisjoni liikme omaga. Kui korteri õige omanik hakkas pärast koju jõudmist oma õigusi nõudma, kuulutati korteri üle võtja heauskseks ostjaks. Mahhinatsiooni korraldanud ametnik sai tingimisi karistuse, kuid tal isegi ei keelatud samal ametikohal edasi töötada.
Komsomolskaja Pravda väitel piisab venelasel vaid kuuks ajaks Moskvasse sõita, kui tagasi tulles on korteri ees võõras metalluks. Sõit kalavetele võivat aga lõppeda sellega, et koju naastes leitakse eest relvastatud kõrilõikajad, kes annavad 24 tundi aega oma kolu kokku korjamiseks.
Venemaa ametlikele protestidele vastas Abhaasia presidendi administratsioon nii: „Põhjused, mis toovad kaasa Venemaa kodanike avalduste arvu kasvu nende elukohaõiguse rikkumiste kohta, on seotud nende eksiarvamustega administratiivsete organite võimaluste kohta elukohavaidluste lahendamisel.“
Suur osa Abhaasiast lebab rusudesmitte seal möllanud sõja tõttu vaid põhjusel, et keegi ei soovi paigutada raha piirkonda, kus omand võidakse vägivaldselt ja karistamatult ümber jagada, leiab Komsomolskaja Pravda ajakirjanik.
Hoidmaks NATO raketid kaugemal Venemaa olümpialinnast Sotsist, on Moskva valmis rahastama Abhaasias valitsevat metsikut režiimi, koorub artiklist.
