69aastane Karimov on Usbekistani juhtinud alates 1989. aastast. Riigipea on korduvalt lääneriikide kriitika alla sattunud seoses inimõiguste rikkumisega, 2005. aastal mõistis lääs üheselt hukka, kui sõjavägi avas inimeste pihta tule Andižani linnas, kirjutab Reuters.  

Presidendivalimiste kampaanias on Karimov lubanud läbipaistvat hääletust ning tuua tagasivalimise korral rohkem avatud demokraatiat. Samas on Usbekistan keeldunud mitmeid välisorganisatsioone valimiste ajaks riiki lubamast, sealhulgas ka BBCd. 

Vaatlejate hinnangul on tegu demokraatlike valimiste matkimisega.

Usbekistani põhiseadusega võib president riiki juhtida kaks ametiaega, lisaks Karimovile on valimissedelitel kolme kandidaadi nimed.

Kuigi Usbekistanis ei ole ametlikult registreeritud ühtegi opositsioonierakonda, on lisaks parlamendisaadik Akmal Saidovile valimissedelitel võimalik presidendiks valida Dilorom Tašumkhamedova (Adolat erakond) ja Rahva Demokraatliku erakonna esindajat Asliddin Rustamovi.

2000. aastal toimuvatel valimistel võitis Karimov 92protsendilise toetusega.