Kas bin Ladeni merre matmine oli viga?
USA sõjaväe esindajate teatel viidi Osama bin Ladeni surnukeha pärast mitmesuguste isiku tuvastamise meetodite kasutamist, sealhulgas DNA-proovide võtmist, USA lennukikandjale USS Carl Vinson, mis paiknes kusagil Araabia mere põhjaosas.
Ettevalmistused bin Ladeni matusteks kestsid ligi tund aega, alates 05.10 GMT ja jõudes lõpule 06. GMT (Eesti aja järgi vastavalt 08.10 ja 09 esmaspäeva hommikul). Tema keha pesti enne valge linaga katmist. USA ohvitser luges ette sobiliku religioosse teksti, mille araabia keelt emakeelena rääkija tõlkis. Surnukeha pandi raskusega kotti ja aluse peale, mis langetati vee kohale, kinnitusrihmad avati ja laip libises vette.
Seega toimus surnu matmine vastavalt islami nõuetele 24 tunni jooksul. Surnukeha viimine mõnda teise riiki ei olnud USA kaitseministeeriumi ametnike sõnul võimalik, kuna selleks oleks kulunud liiga palju aega ja kiiresti mõnelt riigilt matmiseks nõusoleku saamine olnuks keeruline. Lisaks sooviti vältida bin Ladeni matmispaiga muutumist omamoodi pühaks paigaks.
Kuid hoolimata sellest, et USA ametnike kinnitusel toimiti Ameerika vaenlase number üks surnukehaga sündsalt, on paljud islami asjatundjad reageerinud pahameelega. Egiptuse prominentne imaam Ahmed al-Tayeb ütles Reutersile, et bin Ladeni maapinda matmisest hoidudes rikkus USA islami tavasid. Merre matmine „on vastuolus islami seadustega, usuliste väärtuste ja inimlike tavadega,” ütles al-Tayeb.
AP-ga rääkides oli sama meelt ka Dubai suurmufti Mohammed al-Qubaisi. „Kui perekond ei taha teda vastu võtta, siis on islami usus asi lihtne – kaevad haua ükskõik kus, kas või üksikul saarel, ütled palved ja ongi kõik.” Ta tunnistas siiski, et merre matmine on muslimitel erakordsetel asjaoludel lubatav. „Praegu nii ei olnud.” Eriolukord on näiteks see, kui inimene sureb pikal merereisil ja surnukehast tuleb vabaneda, kuna see laguneb ja ohustab teiste tervist.
Ka Abdul Sattar al-Janabi, Bagdadi Abu Hanifa mošee vaimuliku sõnul „on täiesti vastuvõetamatu, peaaegu kuritegu visata muslimi mehe laip merre”. Temas meelest võib selline käitumine provotseerida osa islamiusulisi.
Kuid asi ei pruugi siiski üheselt tõlgendatav olla. New Yorgi islami kultuurikeskuse imaam Shamsi Ali näiteks märkis, et erakordsetes olukordades võib islami seadustest mööda vaadata. „Näiteks pole lubatud süüa sealiha, kuid kui oled surnuks nälgimas, siis võib seda pidada vastuvõetavaks,” ütles ta. Tema sõnul ei suutnud USA leida riiki, kes 24 tunni jooksul otsustaks laiba vastu võtta, seega oligi olukord erakordne. Tegelikult ei ole USA seda 24 tunni reeglit alati järginud. Saddam Husseini poegade Uday ja Qusay palsameeritud surnukehasid hoiti 11 päeva pärast seda, kui USA sõdurid olid nad tapnud, ja näidati ka meediale, vallandades vihaseid reaktsioone.
Annab hoogu kuulujuttudele
•• On neidki, kelle meelest ei väärinuks ligi 3000 ameeriklase surma süüdlane toiminguid, mis talle USA ametnike sõnul osaks said. „Ma olin arst mereväes ja kui mu ülemus oleks palunud sellele mehele lõike koraanist lugeda, oleks see mind iiveldama ja oksele ajanud, nii et ma poleks saanud sellega hakkama,” rääkis Reutersile Zuhdi Yasser, muslim, kes juhib ühendust Ameerika Islami Foorum Demokraatia Eest.
•• Mõistagi annab surnukeha uputamine, mida teisisõnu võib ka asitõendi hävitamiseks nimetada, omakorda hoogu kuulujuttudele ja vandenõuteooriatele, et tegemist ei olnud Osama bin Ladeniga.
