Kas Eesti riik sirutas toetava käe Valgevene diktaatorile?
Eesti eilne otsus avada Valgevenes suursaatkond kergitab küsimuse, kas sealne diktaator on järeleandmised ikka ära teeninud? President Aljaksandr Lukašenka on küll teinud väikesi samme riigi avamise suunas, kuid võimu käest anda ei kavatse.
Brüssel on otsustanud Valgevenet positiivsemalt hõlmata. „Loomulikult oleme Valgevene suhtes alles nii-öelda poolel teel, kuid näeme, et nad astuvad olulisi samme õiges suunas,” väitis teisipäeval Euroopa Komisjoni välisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner. „Meie huvi on Valgevene järkjärguline Euroopale avanemine,” kõlas eile Eesti välisministri Urmas Paeti avaldus.
Uus karistusmeetod
Oktoobris otsustas Euroopa Liit ajutiselt tühistada Valgevene diktaatori Lukašenka sissesõidukeelu. Neljale julgeolekuametnikule, kes olid tõenäoliselt seotud opositsioonitegelaste „kadumisega”, ja keskvalimiskomisjoni esinaisele Lidzija Jarmošinale jäeti keeld jõusse.
Teravaim kriitika kõlab nüüd Valgevenest endast. „Kui lääne poliitikud kavatsevad kaitsta demokraatia põhimõtteid, ei peaks nad taganema Lukašenka isoleerimisest ega kutsuma teda (Euroopa idapartnerluse – toim) tippkohtumisele Prahasse,” hoiatas Valgevene endine riigipea Stanislau Šuškevitš Ukraina ajalehes Zerkalo Nedeli. „Kahjuks mõningaid poliitikuid läänes ei huvita, kas meie riigis on demokraatia,” nentis ta.
Lukašenka on tõesti teinud mõningaid järeleandmisi. Augustis vabastati vanglast endine presidendikandidaat Aljaksandr Kazulin. Tuntumate poliitvangide vabastamise nõue sai sellega täidetud. Kuid 19. detsembril röövisid maskides mehed endise poliitvangi Artur Finkevitši ja jätsid ta seotud kätega metsa surema. Mehe päästsid õnneks juhuslikud möödakäijad.
Ühtlasi tuli nüüd kasutusele uus karistusmeetod. Opositsioonijuhi Vintsuk Vjatšorka poeg Franak viidi 16. jaanuaril käeraudades „kordusõppustele”, kus teda peksti. Opositsioonilise Noorterinde aktiviste hakati jõuga kasarmutesse lohistama üleeile. Võrdluseks: KGB kasutas kordusõppusi 1988. aasta veebruaris ära ka näiteks Eesti teisitimõtlejate kinnipidamiseks. Valgevenes tegutseb KGB siiani.
Võimu vastuolulised sammud
•• Lukašenka teatas sel nädalal nn konsultatiivkomitee loomisest: sinna kutsutaks mõningaid opositsiooniaktiviste ja selle juhiks nimetas ta oma administratsiooniülema Uladzimir Makei. KGB tagastas ka mõnelt teisitimõtlejalt poolteist aastat varem konfiskeeritud arvutid. Lisaks lubas Lukašenka lõpuks riiklikus kioskitevõrgus müüa opositsioonilisi ajalehti.
•• Kuid Lukašenka reformid on seni olnud kosmeetilist laadi. „Me ei näe ühtegi pöördumatut muutust. Näiteks ei ole kaotatud kriminaalkoodeksi 193. paragrahvi, mis karistab „registreerimata organisatsioonidesse” kuulumise eest,” meenutas politoloog Jurõ Tšavusau internetiportaalile Hartõja’97.
•• Opositsioonil ei lubata raadio- ja telejaama käivitada ning inimestele, kes algatasid uue Kristlik-Demokraatliku Partei loomise, hakkasid KGB töötajad sel nädalal ridamisi koju helistama ja nõudsid ähvardades asja katki jätmist.
