Mihhail Kasjanov, kelle Vladimir Putin presidendiks saades 2000. aastal enda asemel peaministriks pani ja 2004. aastal ametist minema kihutas, üritab tõusta kõigi demokraatlike jõudude ühiseks presidendikandidaadiks. Kuid juba praegu on selge, et tema kandidatuur põrkub bürokraatlikule ringkaitsele.

Venemaa presidendivalimised peaksid kulgema etteantud raamistikus. Putin on lubanud leida endale mantlipärija ja teda toetav jõustruktuuride masinavärk, venekeelse hüüdnimega siloviki, on valmis tema soosikule ka valimisvõitu tagama.

Venemaa on siiski vähemalt vormiliselt demokraatlik riik ja keskvalimiskomisjoni juht Aleksandr Vešnjakov, kes on lubanud seaduste raames püsida, on tugeva Kremlist lähtuva surve all. Kasjanovi ja Irina Hakamada loodud parteid Rahva Demokraatlik Liit ei õnnestunud ametlikult registreerida.

Demokraatia miilitsate vastu

Tänase seisuga on riigis tõenäolisem Valgevene stiilis valimisfarss, mitte aga demokraatlik võimuvahetus. President Putin küll loobus konstitutsioonivastasest kolmandast ametiajast, kuid tema lähikond valmistub jätkama vanas stiilis võimutsemist. Bürokraatia ja demokraatia jõukatsumine saadab kogu eelseisvat aastat ja leiab ilmselt lahenduse 2008. aasta kevadel, muidugi juhul, kui Ukraina või Gruusia sündmused Venemaal ei kordu.

Liberaalne partei Jabloko ja Paremjõudude Liit on nüüdseks käed löönud ja kavatsevad riigiduuma valimistel jõudu proovida, niipalju kui neile seda võimaldatakse. Läänemeelset poliitikat kuulutav Kasjanov võib osutuda ka nende eelistuseks riigipea kohale. Male eksmaailmameistri Garri Kasparovi juhitav ühendus 2008: Demokraatlik Valik kavatseb omalt poolt teha samuti kõik võimaliku, et Putini lähikond ei saaks läbi viia konstitutsioonilist riigipööret. Koos moodustavad nad reformimeelse, kuid laialivalguva koalitsiooni nimega Teine Venemaa.

Demokraatlikud rühmitused näitasid oma jõudu kaks nädalat tagasi, kuid põrkasid palju tugevama jõu vastu. Moskvas tõkestasid miilitsad paljude aktivistide tee protestimarsile Triumfalnaja väljakult Valgevene vaksali juurde, kus telekaamerate vaatevälja jõudis vaid mõni tuhat meeleavaldajat. Peterburist kohale sõitnud meeleavaldajaid peeti maanteel kaks korda kinni ning nad ei jõudnudki Moskvas toimunud üritusele. Kreml vastas oma toetajate hiigelmiitinguga.

Mundris mehed korraldasid kolm päeva varem läbiotsimise teise Kasparovi loodud liikumise – Ühendatud Kodanikerinde – peakorteris, Peterburis aga viidi tema toetajad kohtu ette, süüdistatuna sanktsioneerimata meeleavalduses.

Vastutegevust Kasjanovile alustas Kreml peaaegu kohe pärast tema peaministri kohalt tagandamist. Ekspeaministri vastu algatati kriminaalasi ja tema erastatud suvilate konfiskeerimine on siiani kohtus arutlusel, kuid rängemad löögid on veel ootel.

Omaaegseid kõlakaid Kasjanovi vahendustasunõuetest, mis andsid talle ka hüüdnime Mi‰a Kaks Protsenti, ei ole tänaseni tõestatud, kuid vajalikul hetkel tuletatakse neid kahtlemata meelde. Kasparovile on aga võimumeelses meedias külge kleebitud ekstremisti silt.

Valimiseelne tasalülitamine

•• Praegu valmistub Venemaa tuleva aasta 2. detsembril toimuvateks duumavalimisteks. Uute jõudude tõusu parlamenti peaks välistama valimiskünnis, mis tõsteti viielt protsendilt seitsmele.

•• Probleemidele ei komista mitte ainult läänemeelsed jõud. Kommunistid pole oma kurssi muutnud ning nende liider Gennadi Zjuganov taotleb taas presidendikohta, kuigi 1996. aasta 40-protsendist toetust ta tõenäoliselt saavutada ei suuda.

•• Jälle tahab mängu tulla ka Vladimir Îirinovski, kelle parim häältesaak (7,8 protsenti) pärineb 1991. aastast. Kuid punaimpeeriumi nostalgikutena ei ole neil eriti palju argumente sama liini ajava võimupartei Ühtne Venemaa vastu.

•• Îirinovskilaste kaebuse peale ei lubatud neljandal punanostalgilisel parteil Rodina osaleda 2005. aasta Moskva linnaduuma valimistel. Dmitri Rogozin pani tänavu parteijuhi ameti maha ja Rodinast sai kahe väikeparteiga liitumisel partei Õiglane Venemaa.

•• Demokraatlike ja paremjõudude liitumisel loodav reformimeelne ühisrinne (praeguse nimega Teine Venemaa) peaks aga riigiduumasse jõudmiseks ilmutama senisest suuremat üksmeelt. Seni ei ole Boriss Nemtsovi pingutustest hoolimata suudetud liberaalide parteid Jabloko isegi Paremjõudude Liiduga ühte liita.