Kataloonia: iseseisvuslaste võit ilma iseseisvumiseta

Separatistid said kaks kolmandikku parlamendi­kohtadest, kuid peamine partei kaotas toetust.

Ilmselt tegi Kataloonia valitsusjuht Artur Mas siiski valearvestuse, kutsudes esile ennetähtaegsed kohalikud valimised ja minnes neile Hispaaniast lahku löömise – täpsemini küll selles küsimuses referendumi korraldamise – loosungiga. Pühapäeval ilmutasid valijad küll poolehoidu iseseisvumisideele, kuid mitte tingimata Masi eestvedamisel.

Nii nagu suures osas on lahkulöömismeeleolude esilekerkimine seotud majanduskriisiga, nii mängis see rolli ka Masi juhitud parempoolse rahvusliku valitsuspartei CiU toetuse vähenemises, sest ellu on viidud arusaadavalt ebapopulaarseid kulukärpeid. Kriisist räsitud valijad karistasid CiU-d

saadikute arvu vähendamisega, nii et senise 62 asemel jäi neid 50. Sellega jääb CiU küll suurimaks parlamendierakonnaks, kuid vajab valitsemiseks abi.

Teise tulemuse saavutasid separatistlikud vasakvabariiklased (ERC) 21 kohaga. Neid võibki pidada valimiste suurimaks võitjaks, sest varem oli neil kümme saadikut. Vaatlejate meelest asus senisest suurem osa valijaid ERC-d toetama osalt seepärast, et vasakvabariiklased on erinevalt Masi CiU-st olnud kogu aeg iseseisvuse poolt. CiU on olnud mõõdukas rahvuslik partei, mis soovib küll suuremat autonoomiat ja muu hulgas Kataloonias kogutud maksutulude sinna jäämist, kuid mitte Hispaaniast lahku löömist. Radikaalsemana ilmutas Mas end alles septembris.