Keegi üritab Põhja-Korea kulisside taga sõda algatada
Nii lähedal sõjale pole kaks Koread olnud juba 1968. aastast peale. Kevadel Lõuna-Korea sõ-jalaeva Cheonan uputamisega ja nüüd enam kui saja kahuri-mürsuga tehtud kogupauguga Yo˘ngpyo˘ng-do saare kalurikülade pihta kutsus Põhja-Korea esile niivõrd terava rahvusvahelise kriisi, et sisepinged peaksid justkui jääma teisejärguliseks.
Eilne rünnak Lõuna-Korea 1600 elanikuga Yo˘ngpyo˘ng-do saare pihta tuli täiesti ootamatult, otsetabamuse saanud ligi 70 hoonet olid eile leekides, vähemalt kaks inimest oli saanud surma ja mitukümmend haavata. Lõuna-Korea avas küll vastutule, kuid ennekõike piirdus intsident armee viimisega häireseisundisse. Hävituslennukid patrullivad saarte kohal, armee valmistub rünnakut tõrjuma, kuid So˘ul ise provokatsioonile vastata ei kavatse. Küll ähvardab vastata järgmisele provokatsioonile veelgi võimsama vastulöögiga.
Üks oletus on, et rünnakuga reageeris P’yo˘ngyang Lõuna-Korea sõjaväeõppustele, kuid ühtegi tõendit, et viimane oleks rün-naku esile kutsunud, küll ei ole. Teisalt on liidrivahetuseks valmistuvas Põhja-Koreas kasvanud sisepinged ja mingi osa sealsest juhtkonnast püüab end kehtestada just välispingete ja tuumarelvastuse rõhutamisega. Mullu novembris nurjunud rahareform lõppes tavakodanike säästude nullimise ja hüperinflatsiooniga.
Sellest alates on riik olnud ilmselges sisekriisis. Vankuva tervisega parteiliider Kim Jong-il on eelistanud alati armee huvisid, ning vähemalt osa kindralitest paistab end kindlustavat reformide vastu. Põhja-Korea armee on hiigelsuur, kuid iganenud relvastusega ja madala võitlusmoraaliga. Uut katset kogu piiri ulatuses lõunasse tungida, nagu tehti 1950. aastal, oleks liialdus oodata.
Krooniline piiritüli
Lõuna-Korea on ka harjunud väiksemate provokatsioonidega, kuigi tänavused rünnakud on olnud ikkagi ebatavaliselt rängad.
Kui 1953. aastal kehtestati Panmunjomi vaherahu, siis jäi Lõuna-Koreale ka viis saarekest Kollases meres, sh Paengnyo˘ng-do ja Yo˘ngpyo˘ng-do. Kuna Põh-ja-Korea on oma kaartidel merepiiri neist lõuna poole asetanud, siis on kokkupõrked olnud enam kui tavalised.
1996. aastal tõkestas Lõuna-Korea kahel korral Põhja-Korea sõjalaevade edenemise, 1997. aastal kaasnes uue vastasseisuga merel ka 14 Põhja-Korea sõ-duri katse murda läbi demilitariseeritud tsoonist maismaal. 1999. aastal toimus juba tõsisem intsident, üks Põhja-Korea laev uppus, surma sai 17 lõuna- ja 80 põhjakorealast. 2002. aasta kokkupõrkes uppus üks Lõuna-Korea fregatt, surma sai 13 põhjakorealast kuue lõunakorealase vastu.
Vahepealne pingelõdvendus Korea poolsaarel oli ajutine, ja alates mullu novembrist on Kollases meres toimunud juba neli intsidenti. Esmalt kaks tulevahetust, siis märtsis Cheonani uputamine Paengnyo˘ng-do saare esisel ja nüüd rünnak Yo˘ngpyo˘ng-do saarele.
Põhja-Korea propaganda esitleb Cheonani intsidenti kui Lõuna-Korea laimukampaaniat nende vastu, samal ajal ei ürita sealne keskuudisteagentuur aga ka väita, et Põhja-Korea seda ei uputanud. Lõuna-Korea erikomisjon järeldas Cheonani intsidendist, et laev uppus torpeedorünnaku tagajärjel. Sel ajal oli piirkonnas liikvel vähemalt kaks Põhja-Korea allveelaeva, torpeedo plahvatas vahetult enne laevakerega kokkupuutumist.
Kui Põhja-Korea keskuudisteagentuuri uskuda, siis peab nende riik pidevalt valmistama Lõuna-Korea, Jaapani ja USA agressiooniks. Samal ajal avaldatakse üle maailma saabunud poolehoiuavaldusi „piiramis-rõngas” riigile, paraku kõik ühendustelt, mida peetakse ülal Põhja-Korea diplomaatiliste esinduste poolt.
Aprillis tabati Lõuna-Koreas kaks „ülehüpanud” Põhja-Korea agenti, kes püüdsid tappa 13 aastat varem põgenenud endist parteisekretäri Hwang Jang-yopi. Juunis hukkus aga Hiina – Põhja-Korea piiril kolm hiinlast, keda korealasest piirivalvur tuld avades spioonideks pidas.
Sõjajõud Korea poolsaarel
•• Sõdurid
Põhja-Koreal on tegevteenistuses 1,19 miljonit sõjaväelast, reservväelasi on enam kui 7,7 miljonit. See on üks maailma kõige militariseeritumaid riike, mille elanikkonna suuruseks on 23,4 miljonit.
Lõuna-Koreal on tegevteenistuses 655 000 sõjaväelast, reservväelasi on umbes kolm miljonit. Neile on täienduseks 28 000 Lõuna-Koreas paiknevat USA sõjaväelast.
•• Tavarelvastus
Põhja-Koreal on umbes 4000 tanki ja enam kui 2100 soomusmasinat. Lõuna-Koreal on 2300 tanki ja 2400 soomusmasinat.
Nõukogude päritolu MiG-id moodustavad enamiku Põhja-Korea õhujõududest. Lõuna-Koreal on umbes 490 ründelennukit. Põhja-Korea täiendab usutavasti järjepidevalt oma allveelaevastikku, mis oma 70 alusega ületab Lõuna-Korea allveelaevade arvu enam kui kümnega. Põhja-Korea 420 sõjalaeva on kaugelt enam kui Lõuna-Korea 120 alust, kuid viimase sõjalaevastikus on võimsamad laevad.
•• Raketid
Põhja-Koreal on üle 800 ballistilise ja üle tuhande mitmesuguse tegevusraadiusega raketi. Lõuna-Korea varustatus rakettidega on piiratud USA-ga sõlmitud lepinguga.
•• Tuumarelvad
Põhja-Korea on arvatavasti tootnud umbes 50 kilo plutooniumi, millest ekspertide sõnul jagub kuue või kaheksa tuumapommi valmistamiseks. Põhja-Korea on kahel korral korraldanud tuumapommi katsetuse, kuid pole veel kindel, kas töökorras tuumapomm on olemas. Lõuna-Korea on rahumeelselt arenenud tuumariik, keda kaitseb USA „tuumasirm”.
•• USA relvajõud
USA-l on Lõuna-Koreas 28 000 sõjaväelast. Peamisel üksusel, 2. jalaväediviisil on relvastuses 140 M1A1 Abrams lahingtanki, 170 M2 Bradley soomusmasinat, raketiheitjaid, taktikalisi rakette, raketi-süsteemid Patriot. Õhuvägede käsutuses on F-16 hävitajad.
Allikas: Reuters, globalsecurity.org
Dessanti pole näha
•• Alates Panmunjomi vaherahust tõsiseim kriis kahe riigi va-hel oli 1968. aasta 17. jaanuaril, kui 31-liikmeline Põhja-Korea rünnakrühm üritas Lõuna-Korea pealinnas So˘ulis tulutult pääseda presidendipaleesse ja tappa presidenti Park Chung-heed.
•• Kuus päeva hiljem hõivas Põh-ja-Korea rahvusvahelistes vetes USA sõjalaeva USS Pueblo, mille meeskonna 83 ellujäänud liiget siiski detsembris Lõuna-Koreasse lasti.
•• Vahele mahtus veel oktoobris 130 Põhja-Korea dessantväelase maismaadessant Lõuna-Korea idarannikule, mis lõppes nende peaaegu täieliku hävitamisega.
