"Suurimaks kaotajaks selles lühinägelikus mängus osutub tõenäoliselt Venemaa ise," väitis Kelam. Venemaa on tema sõnul „oma struktuurseid ja majanduslikke nõrkusi ignoreerides asunud enesetapukursile, üritades ebasoodsais tingimustes realiseerida mitte normaalseid rahvuslikke huve, vaid suurriiklikke ambitsioone.“
"Euroopa Liit peab teadvustama Venemaa praeguse juhtkonna põhieesmärki - kasutada energiatarneid poliitilise instrumendina oma mõju suurendamiseks ning Euroopa nõrgestamiseks," selgitas Kelam.
Kelami arvates selgub siit, miks energiaharta lepingu täitmine tekitab Venemaa jaoks selliseid probleeme.
"Energiaharta leping pole kohaldatav Moskva ülimalt politiseeritud majanduspoliitikaga. Seda enam on Euroopa Liidu ülesanne olukorras, kus Venemaa seisund majanduskriisis dramaatiliselt nõrgeneb, nõuda oma partnerilt energiahartaga kaasnevate reeglite järgimist."

Kelami meelest on Euroopa Liidul praegu võimalus ja vajadus lõpetada Moskva harrastatav valikuline praktika, mis kasutab ära rahvusvahelistest lepinguist saadavaid eeliseid ning ignoreerib neist tulenevaid kohustusi.
Arutelul pakuti välja ka alternatiivseid meetmeid.
"Nendeks on Euroopa ühtse energiaturu otsustav väljakujundamine, turgude mõlemapoolne liberaliseerimine koos välisinvesteeringute ja vastastikkuse põhimõtte tagamisega ning gaasijuhtmete internatsionaliseerimine, näiteks Ukraina puhul," tõdes Kelam.