Kes võidab Šveitsi piirangutest sisserändajatele?
Šveits ei tohi kohelda EL-i liikmeid erinevalt, see on diskrimineeriv ja õigusvastane, võtab kokku viimane europarlamendi resolutsioon. Siiski on aga piirangud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Sloveenia ja Slovakkia kohta jõus.
Hirm suurel hulgal sisserändajate ees on põhjendamatu – kümne aasta jooksul on neist kaheksast piiranguga riigist tulnud Šveitsi ainult kümme protsenti tööotsijatest. Sellele vaatamata saab elamisloa 2013. aasta maikuuni vaid 2180 nende riikide kodanikku varasema 6568 asemel, kirjutas Neue Zürcher Zeitung (NZZ). Elamis- ja töölube jagab Šveits kvartalite kaupa, iga kolme kuu kohta 545 luba põhimõttel „kes ees, see mees”.
Ainuke enam-vähem mõistetav põhjendus on võitlus loata elavate ja mustalt töötavatega inimestega, kuid seda üksi uute EL-i liikmesriikide omapäraks pidada on „uskumatu võhiklikkus”, nagu tsiteerib üht diplomaati NZZ. Too julges veel lisada: „Astuda sellist sammu, nagu EL-i idariikide vastu, ei lubaks Šveits endale Saksamaa või USA suhtes mitte iial. Vastupidi, siis oleks kohe saba jalge vahel.”
10 aastat vaba tööturgu
Nende teadmiste taustal on huvitav lugeda Šveitsi ametlikku kokkuvõtet EL-i kodanike vaba tööturu sätte kümne aasta täitumisest. Analüüs tunnistab kohe sissejuhatuses, et tööjõurände tekitatud majanduslikku kasu või kahju on võimatu lõplikult tõestada, niivõrd läbipõimunud on seosed rahvamajanduses.
Lootes veidigi mahendada pärisrahva hulgas levinud suure sisserännu tekitatud ebamugavusi, tuleb uurijatel kasutada nii oletusi, teooriaid, asitõendeid kui ka näidisarvestusi, et soovitav ja vajalik tööjõuränne enamiku silmis siiski heakskiitu leiaks.
Kui enne vaadeldavat perioodi leidis Šveitsis tööd 26 000 inimest aastas, siis viimase kümne aastaga on see arv kasvanud 62 000-ni, seda peamiselt EL-i 27-st ja Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni riikidest. Tänu uute sisserändajate kõrgemale kvalifikatsioonile on paranenud töö kvaliteet. Töötus on nagu varemgi kolme protsendi juures ja nii ka püsib. Enne 2002. aastat olid majanduskasv ja palgatõus kiiremad kui hiljem.
Ometi ei tule öeldust järeldada muud, kui et rohkest võõrtööjõu kasutamisest hoolimata pole Šveitsis oluliselt langenud palgad ega kasvanud töötus. Hooajatööliste seas – nagu ehitajad, põllutöölised ja toitlustusteenindajad – enam levinud tööpuudus olevat tingitud sellest, et vastavalt EL-i hooajatöö lepingutele omatakse õigust töötu abirahale.
Kokkuvõttes nenditakse uurimuses, et Šveits on tööjõu vabast sisserännust pigem võitnud. Kuid on ka kaotajaid, olenevalt sellest, kas tulnukad täiendavad varasemat tööjõudu või kipuvad asemele ja tõrjuvad kõrvale.
Dokument näitab, et enamik EL-ist saabunuist töötab kohtadel, mida ka šveitslased ise meeleldi täidaksid (akadeemilised ametid, juhtpositsioonid, teenindus- ja müügitööd), kuid siiski enamasti kohalikke täiendades. See aga olevat tulevikus positiivse majandusliku arengu tingimus.
Euroopa juhtivate poliitikute soovitus Šveitsile sisserännukvootide tühistamiseks on leidnud laialdast toetust. Ainsana on teist meelt Hollandi parempopulistlik Vabaduspartei. Selle liikmest europarlamendi saadiku Auke Zijlstra sõnutsi tähendab Euroopa avatud piiride poliitika üha enam vabadust kriminaalkurjategijaile, mida teistes riikides on täiesti ignoreeritud.
