Kliimamuutus: Eesti võib isegi kasu saada

 (57)
Kliimamuutus: Eesti võib isegi kasu saada
Üleujutus Soomaal 2002. aastal — kliimamuutus tõotab suuri üleujutusi Euroopas veel juurdegi tuua. Marko Mumm (EPL arhiiv)

Kliimasoojenemine soodustab siin kandis põllundust ja turismi, aga rannik on ohualaks.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse avaldatud raportis on välja arvestatud kliimasoojenemise mõju nii Euroopale tervikuna kui ka regioonidele – suuremat kahju kannavad eelkõige lõuna- ja keskpiirkond.

Tegemist on kliimamuutuste majanduslike mõjude ennustuse ehk PESETA projekti aruandega. Selles on tehtud eri arvestusi vastavalt sellele, kas keskmine temperatuur tõuseb 2,5 või 5,4 kraadi ja kas merevee taseme tõus on 48 või 88 sentimeetrit.

Hinnatud on ka majanduslik kahju praegustes hindades. See ulatub 20 kuni 65 miljardi euroni aastas, sõltuvalt temperatuuri ja merevee taseme tõusust. Eurooplaste heaolu, mis on paranenud pika aja jooksul keskmiselt kaks protsenti aastas, paraneks soojenemise tõttu aeglasemalt. 5,4-kraadise tõusu puhul väheneks heaolu paranemine poole võrra, leitakse raportis.

Lõuna-Euroopa ehk Hispaania, Portugali, Itaalia, Kreeka ja Bulgaaria regioonis on kliimamuutus negatiivse mõjuga igas sektoris. Enim kannatab põllumajandus, kus võidakse kaotada veerand saagist, ja turism.

Negatiivne, kuid vähemal määral, on mõju ka Kesk-Euroopa põhjaregioonis ehk Saksamaal, Belgias, Hollandis ja Poolas. Kõige enam kannatavad rannikualad, kus merevee tõus mõjutab 2,4 miljonit inimest. Jõgede üleujutused tekitavad lisakahju, samal ajal kui mõju turismile oleks positiivne.

Samal teemal:

Vett jätkuks

Kesk-Euroopa lõunapiirkond, kuhu kuuluvad Prantsusmaa, Austria, Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia, kannaks küll kahju eelkõige samuti üleujutuste ja rannaalade vee alla jäämise tõttu, kuid turismile mõjuks soojenemine hästi.

Briti saarte regioonis ehk Iirimaal ja Suurbritannias oleks kõige hävitavam merevee kerkimine, mis 5,4-kraadise temperatuuritõusu puhul ulatuks 88 sentimeetrini. Turism aga oleks senisest tulutoovam.

Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu ehk Põhja-Euroopa oleks ainus piirkond EL-is, kus kliimasoojenemise tõttu heaolu kasv kiireneb. Suur positiivne mõju oleks põllumajandusele ja turism lokkaks tulusalt. 250 000 rannikuelaniku elu aga läheb kehvaks või lausa võimatuks. 

Iga eurooplase kaks eurot päästaks Maa

•• Kui soovida vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni järgmise kümne aasta jooksul 40 protsendi võrra 1990. aasta tasemest, siis selleks vajalikud meetmed ei läheks kallimaks kui kaks eurot igalt eurooplaselt päevas. 

•• Seda küll juhul, kui oluliselt muudetakse ka elustiili ehk sõidetaks vähem ja säästlikumalt ning kärbitaks liha osakaalu toidus, selgub Stockholmi keskkonnainstituudi uuringust.

•• Eesmärgi saavutamiseks tuleb EL-is vähendada õhutranspordi kasutamist kümne protsendi võrra ning eraautodega sõitmist nelja protsendi võrra. Samal ajal suureneks raudtee-transpordi kasutamine üheksa protsendi võrra. Liha tarbimine peaks aga vähenema lausa 60 protsenti, vahendas Reuters.

•• Eeldades, et inimesed muudavad oluliselt elustiili, suudetaks aastaks 2050 saavutada emissiooni vähendamine ka 90 protsendi ulatuses. Selleks tuleks eraautode kasutamist vähendada 43 protsendini kõigist sõitudest, seni on see näitaja ligikaudu 75. Õhureisidest peaks aga loobuma 80 protsenti neist, kelle reisisiht on lähemal kui 1000 km.