Üks põhjus, miks dünastiline võimujärglus üldse aset leiab, seisneb Põhja-Korea kommunistliku dünastia asutaja Kim Il-sungi loodud rahvuslikus ide-oloogias Juche’s, millesse on segatud kommunism ja autarkia koos tubli doosi konfutsianistlike väärtustega. Konfutsianism ülistab idealiseeritud sidet isa ja poja vahel, nähes selles kõigi inimsuhete mudelit. See kehtib ka valitseja ja valitsetavate kohta. Nii et kui konfutsianistliku poja absoluutseks kohuseks on isa harras austamine, siis konfutsianistliku alama ülimaks kohuseks on valitseja austamine.

Seejuures on Kim Jong-il, nagu ka tema isa, järjekindlalt määranud olulistele ametikohtadele oma perekonna liikmeid. Kim Jong-unist – Kim Jong-ili kolmandast ja tema nüüdseks surnud abikaasa Ko Yong-hui teisest lapsest – hakati isa järeltulijana rääkima aastapäevad tagasi.

Põhja-Korea propaganda on kuulutanud Kim Jong-uni „Nooreks Kindraliks”, kuid kas tal on ka niisama palju absoluutset võimu kui tema isal, on vastuseta küsimus. Ühest küljest on selge, et ta on noor ja kogenematu. Teisalt aga võib olulist rolli etendada tema tädi Kim Kyong-hui – Kim Jong-ili õde, kelle abikaasaks on Põhja-Korea võimuhierarhias teisel kohal olev Chang Song-taek.

Usaldab õde täielikult

Kim Kyong-hui sündis Kim Il-sungi ja tema esimese naise Kim Jong-suki tütrena 30. mail 1946. Teda on küll harva näha ja kuulda olnud, kuid ta on olnud kõrgetel kohtadel Tööliste Parteis, muu hulgas selle rahvusvahelise osakonna asedirektori ja kergetööstusosakonna direktori ametis. 1988. aastal sai ta kõikvõimsa partei keskkomitee liikmeks ja on seal senini.

Kim Kyong-hui ema suri, kui ta oli nelja-aastane.

Pärast seda, kui tema isa Kim Il-sung uuesti abiellus, kasvas tüdruk perest eemal. Nähes kõrvalt isa ja kasuema suhteid, nende kiindumust tema poolvendadesse, olevat temast kujunenud ühest küljest kibestunud, teisalt aga jõuline isiksus. Kim Jong-ilile on omistatud sõnad, et kui õde vihastab, ei suuda teda peatada keegi, isegi mitte Kim Jong-il ise.

Chang Song-taekiga abiellumise järel lubas Kim Kyong-hui endale üsnagi hedonistlikku elulaadi, asudes samas abikaasa elu minuti pealt jälgima ja raevutsedes iga väiksemagi üleaisalöömisele viitava märgi peale.

Kim Jong-il on õe kohta öelnud, et too on tema ainus veresugulane, kelle eest nende ema oli surivoodil palunud hoolitseda. Nende ema Kim Jong-suk suri väidetavalt sisemise verejooksu tõttu enneaegsel sünnitusel, mille olevat esile kutsunud Kim Il-sungi armuafäär Kim Song-aega. Kim Il-sung olevat väidetavalt tormanud haiglasse, kuid palati uks jäänud tema ees suletuks. Kim Jong-suki surres olevat tema juures olnud vaid tema arst ja poeg Kim Jong-il.

Kuid tollal Kim Jong-suki ihuarstiks olnud Chan Giryok, kes praegu töötab Nagoya ülikoolis Jaapanis, räägib teistsugust juttu. Chani väitel ei olnud Kim Jong-suk mitte haiglas, vaid Kim Il-sungi majas Pyongyangis, Nõukogude Liidu saatkonna lähedal. Kaasad vaidlesid ägedalt ja neid eemalt näinud arsti sõnul oli Kim Il-sungil püstol peos. Kuna Chan oli kirurg, mitte sünnitusabiandja, siis tundus talle kahtlane, et ta kutsuti enneaegsele sünnitusele ja viidati verejooksule. Chan usub, et ta kutsuti küll verejooksu pärast, kuid selle põhjuseks oli miski muu kui sünnitus.

Emasse teadaolevalt vägagi kiindunud Kim Jong-ilile mõjus küllap ema tapmise pealt nägemine tugevasti. Ema surmast saadik ei jätnud ta oma nooremat õde hetkekski üksipäini. Riigis, kus usaldust esineb harva, on Kim Kyong-hui tõepoolest ainus veresugulane, keda Kim Jong-il on alati täielikult usaldanud. Pealegi on nemad ju Suure Juhi otsesed järeltulijad ja täielikult pühendunud pärilikule võimujärglusele.

Pärast isa Kim Il-sungi surma keskkomitee liikmetele kõne pidanud Kim Jong-il kuulutas, et „Kim Kyong-hui on sama, mis mina”, et „Kim Kyong-hui sõnad on minu sõnad” ja et „Kim Kyong-hui korraldused on minu korraldused”.

Kim Kyong-hui kavatsusele haarata võim pärast venna surma viitavad ka kuuldused, nagu oleks ta aidanud korraldada juunikuise liiklusõnnetuse, milles hukkus Ri Je-gang, kõrgem parteiametnik ja Kim Jong-uni mentor, kes väidetavalt olevat püüdnud tõugata võimult Kim Kyong-hui ja tema lähemad liitlased. Olgu see tõde või mitte, kuid ainuüksi sellised kuuldused annavad aimu Kim Kyong-hui mõjuvõimu ulatusest.

Tõepoolest on üha enam hakatud uskuma, et Kim Jong-il võib igal hetkel määrata just Kim Kyong-hui üleminekuaja valitsejaks, kes peab korraldama tema surma järel kolmanda põlvkonna Kimi võimule tuleku. Kuid Kim Kyong-huil võivad olla teised plaanid. Ta võib ihata ise Kim Jong-ili mantlipärijaks saada.

Põhja-Korea puhul on alati olnud oht, et võidakse alustada uut sõda, kas siis väärarvestuse tõttu või tahtlikult. Isegi kui Noor Kindral või tema tädi ei olegi suurushullustusest haaratud, tähendab eelolev võimuvahetus nii ehk naa uut ebakindluse aega ja seda eriti veel Põhja-Korea majandusraskuste taustal. Ükskõik, kas Kim Jong-un või Kim Kyong-hui püüavad meeleheitlikult isolatsioonis jätkata või viia läbi majanduslikke muudatusi, pole neil võimutäiust selle tegemiseks. Nii et kui Kim Jong-il lahkub lavalt, lisandub majandusraskustele poliitiline ebastabiilsus ning režiim võib kokku vajuda.

Lõuna-Korea president Lee Myung-bak on talitanud targalt selliseks olukorraks valmistuma hakates. Ta on teinud ettepaneku nn ühinemismaksu kehtestamiseks, et katta Kimi dünastia varisemise kulusid. Jaapan ja ülejäänud Aasia peaksid selleks samuti valmistuma.

Yuriko Koike on Jaapani endine kaitseminister ja riikliku julgeoleku nõunik, praegu Liberaaldemokraatliku Partei täitevkomitee esimees.

© Project Syndicate