Komsomolskaja Pravda hõiskab Eesti "revolutsiooni" aastapäeva

 (21)

Venemaa suurim päevaleht Komsomolskaja Pravda kuulutab täna 68 aasta möödumisest sündmustest, mille osas ajaloolased ja poliitikud nende teada tänaseni vaidlevat - kas oli tegu demokraatliku revolutsiooni või nõukogude okupatsiooniga.

Lahkheli peamine põhjus seisnevat selles, et ajalugu olevat poliitikute looming ja see, kes maksab, tellib ka muusika. Eesti riik maksvat ajalehe arvates vaid nende ajaloolaste töö eest, kelle kirjutised vastavad kehtivale poliitilisele konjunktuurile. Selle süüdistuse kõrval julgeb ajaleht küll ka kerge varju heita Venemaa ajaloolaste tööle.

Kuid Komsomolskaja Pravda ise väidab teadvat ajalugu kõige paremini. Okupatsiooni fakt on vaid usu küsimus, väidab ajaleht.

Tõestusena esitab ta ühte videoklippi rahvahulgast Vabaduse väljakul, mille ees peab kõnet Karl Säre. Kuna automaatureid näha ei ole, leiab ajaleht, et toimuv oli puhas rahva tahe, ja kuna valimas ei käinud mitte 99,99 protsenti vaid 84 protsenti inimestest, olevat see olnudki töötava rahva vaba tahe. Küll tunnistab ajaleht Ždanovi mahhinatsioone valimiste juures, kuid arvab, et rahvas oleks Pätsi diktatuuri vastu tänavaile niikuinii tulnud.

Komsomolskaja Pravda küll ei räägi midagi nõukogude sõjaväebaasidest Eestis ega 17. juunil kutsumata üle piiri voorinud uutest tankikolonnidest ega täpsusta Ždanovi mahhinatsioonide ulatust. Küll väidab autor Oleg Samorodni, nagu kujutaks praegune Eesti ajalooteadus Pätsi tõelise riigiisakesena.

Lisaks on neil käimas tänane lugejahääletus, kus viimase seisuga 45 protsenti vastanuist arvab, et sündmused Eestis 1940. aastal olevat hoopis lääneriikide Müncheni sobingu tagajärg, 37 protsenti arvab, et toimunu väljendas rahva tõelist tahet ja 17 protsenti, et tegemist olevat nõukogude agressiooniga Eesti vastu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare