Koputamine võttis Poola piiskopilt ameti
Eilseks kavandatud ametissepühitsemistseremoonia jäeti ära. Stanislaw Wojciech Wielgus (67), Poola ja keskaja filosoofia ekspert, kelle paavst Benedictus XVI mullu 6. detsembril Varssavi uueks peapiiskopiks määras, ei jõudnudki seda ametit vastu võtta. Tema eelkäija, kardinal Jozef Glemp peab esialgu ametis jätkama, sest skandaal oli Poolas liiga suureks paisunud.
Wielgus töötas varem 30 aastat õppejõu ja hiljem rektorina Lublini katoliiklikus ülikoolis. Aastail 1973–1975 ja 1978 töötas ta ka Müncheni ülikoolis, kus tutvus Joseph Ratzingeriga, praeguse paavsti Benedictus XVI-ga. Kirikus on ta karjäär olnud kiire alates sellest, kui tema kaasmaalane Johannes Paulus II ta 1999. aastal Plocki piiskopiks määras.
Uurijad tuvastasid aga arhiividokumentide põhjal, et Wielgus oli ülikoolis töötamise ajal pidevas läbikäimises julgeolekuorganitega. Poola inimõiguste volinik Janusz Kochanowski kinnitas 4. jaanuaril, et Wielgusi koostöö nuhkimisteenistusega oli teadlik. Ajaleht Rzeczpospolita avaldas ka väljavõtteid dokumentidest, mis kinnitasid, et tulevane peapiiskop kohtus viie aasta jooksul agentidega vähemalt 50 korral.
Peapiiskopiks määratud mees ise tunnistas neljapäeval, et kirjutas tõesti 1978. aastal alla koostöölepingule salapolitseinikega, kuid olevat teinud seda agentide brutaalsete surve all. Ta tunnistas, et kirjutas ettekandeid oma tegevusest akadeemilistel kohtumistel, kuid eitas, et oli luureorganite “koputaja”.
Rzeczpospolita andmetel algas tema koostöö eriteenistustega juba 1967. aastal. Tema teeneid peeti nii suureks, et luureteenistus tagas talle lausa stipendiumi Münchenisse minekuks.
Rahva ühendaja
Poolas tähendab kunagine koostöö kommunistlike eriteenistustega kuritegu, eriti skandaalsena võetakse selliseid paljastusi just katoliku kirikus. 1956. aastal reorganiseeritud julgeolekuteenistus tegeles riigisiseste teisitimõtlejate järele nuhkimisega ja nende karistamisega, kohkumata tagasi isegi poliitiliste mõrvade ees.
Üks kuulsamaid mõrvatuid oli 1984. aastal tapetud katoliiklik preester Jerzy Popieluszko. Alates 1990. aastast on paljud julgeolekuagendid varasemate kuritegude eest kohtu ette viidud.
Poolas oli katoliku kirik kõige tugevamaks jõuks totalitaarse reÏiimi vastu. Varssavi peapiiskop Stefan Wyszynski (1948–1981) kujunes peamiseks inimõiguste kaitsjaks, olles vastupanuliikumise sümbol natsliku okupatsiooni ajal ja kõige nähtavam teisitimõtleja kommunistlikus Poolas.
Kui Krakowi peapiiskop Karel Wojtyla 1978. aastal paavstiks valiti ja Wyszynski kolm aastat hiljem suri, tõusis uueks Varssavi peapiiskopiks määratud Jozef Glemp vaimse vastupanuliikumise liidriks, kelle mõju koos ametiühinguliikumise Solidaarsus liikmete aktiivsusega lõpuks kommunistliku korra murdis. Katoliku kiriku tugevus muutis Poolas ka ateistliku kampaania tulutuks.
Poola katoliku kirik on praegu elujõulisem kui kunagi varem, paavst Johannes Paulus II muutis kiriku Poolas ülimalt populaarseks, luureskandaal on aga kiriku olukorda viimasel ajal mõnevõrra ebamugavamaks muutnud.
Kirik kannatas luureteenistuste surve all
•• Kommunistide juhitud riikides keskendusid luureorganid just kirikusisese läbikäimise järele nuhkimisele. Kodanike poliitiline aktiivsus oli halvatud, kuid kirikutes käimist ei suudetud keelustada.
•• Küll mõisteti teisitimõtlemisega silma paistnud kirikuõpetajaid korduvalt vangi, ametis jätkamiseks tuli aga paljudel vaimulikel teha vastumeelselt koostööd luurega.
•• Eestis tuli luterliku kiriku peapiiskopi ametisse saamisel kasuks näiteks omaaegne teenistus punaarmees.
•• Ungaris keeldus kardinal József Mindszenty seevastu 1956. aastal Nõukogude tankidega tehtud riigipööret tunnistamast ja varjus järgmiseks 15 aastaks USA saatkonna kaitsvate seinte vahele Budapestis. Vangistuses istumisega oli ta juba harjunud: aastatel 1919 ja 1948–1956 olid tema vangistajaiks kommunistid, 1944–1945 aga natsid.
•• Varasemas koostöös KGB-ga on korduvalt süüdistatud Venemaa praegust ja Eesti endist õigeusu kiriku pead Aleksius II, kuid tema karjäärile pole see ilmselgelt probleeme tekitanud.
•• Küll pahandas õigeusu kirikut Venemaal sel kevadel jõustuv seadus, mis kohustab kõiki kirikuõpetajaid oma koguduste kohta uuesti “organitele” ettekandeid kirjutama. Kiriku sõnul meenutab see möödunud Nõukogude aega. Sama kohustus pannakse seadusega kõikide valitsusväliste organisatsioonide kaela.
