Oletatavalt on teadlaste poolt "kaksikuteks" nimetatud taevakehad tekkinud sarnaselt tähtedele gaasipilve kokkutõmbumisel, kuid neil on siiski tunduvalt jahedam pinnatemperatuur.

Tegu pole ka planeetidega, kuna teadlaste väitel erineb nende tekkeprotsess päikesesüsteemi planeetide tekkimisest.

Astronoomid liigitavad avastuse uude, planeedisarnaste taevakehade klassi (inglise keeles "planemo"), mis hõljuvad kosmoses, olemata seotud tähtedega. Objektide sarnane värvus ja spekter annavad alust arvata, et need vormusid üheaegselt umbes miljoni aasta eest.

Värske avastus esitab väljakutse senistele arusaamadele ning teooriatele taevakehade tekke kohta, väidab ajakiri Science.

"Tegu on tõeliselt tähelepanuväärse paariga," sõnas Toronto ülikooli teadur ja Science’i kaasautor Ray Jayawardhana, nimetades leidu üllatavaks ja salapäraseks. Kuigi kummagi objekti kaal on kõigest 1% Päikese massist, kaaluvad mõlemad siiski kordi rohkem kui päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter.

"Kuigi viimased avastused on paljastanud taevakehade uskumatu mitmekesisuse, tuleb Oph 1622 ikkagi tunnistada üheks kõige intrigeerivamaks, kui mitte veidramaks leiuks," lisas Jayawardhana.

Teelemari Loonet