Kosovo tuleviku küsimus tõestab ÜRO võimetust
Segase tulevikuga ja kannatuse kaotanud provintsis aga plahvatavad juba pommid. Eile hukkus kaks ja sai vigastada 11 inimest, kui Prištinas Bill Clintoni puiesteel lõhkes ühes ärikeskuses põrgumasin. Hoones asuvad skandaalse kohaliku ärimehe ettevõtted.
Kuigi Serbiast lahku lüüa sooviva provintsi valitsus kinnitas, et nende andmetel polnud plahvatusel mingit seost Kosovo staatust puudutavate takerdunud kõnelustega, seostas enamik meediakanaleid rünnakut just seal kasvavate pingetega.
Vaikus enne tormi
Provints on olnud ÜRO võimu all isegi üllatavalt rahulik. Kosovo Vabastusarmee pani 1999. aastal relvad maha ja leppis demokraatiaga, sealsed serblased on samuti eelistanud rohkem tagaplaanile hoida. Kuid enamik albaanlastest soovib endiselt iseseisvust. Kokkuleppe asemel on järjest enam ilmet võtmas kogukondade konflikt.
Kosovo tuleviku küsimus on kujunemas järjest teravamaks probleemiks. See, mis oli Euroopas väga lihtne aastail 1917– 1918 ja 1991 ehk uute iseseisvate riikide teke, tundub praegu olevat täiesti võimatu.
Doominoefekti hirm elab läänes edasi. Kardetakse, et Kosovo iseseisvus võiks tuua kohe kaasa teravad kriisid maailma sajas paigas ja et just selle piirkonna vabanemine tähendaks maailmakorra kokkuvarisemist.
ÜRO ei suuda ikka veel leida rahumeelset lahendust Balkanil kaheksa aastat de facto tegutsenud Kosovo riigi edasisele eksistentsile. Serbia on aktiveerinud kõik oma poliitilised liitlased, et provintsi iseseisvumist nurjata. Venemaa on aga juba jaganud Transnistriale, Abhaasiale ja Lõuna-Osseetiale avalikke lubadusi, et Kosovo iseseisvus peaks tähendama ka nende staatuse muutmist.
ÜRO esindajana Kosovo eraldumist soovitanud Soome ekspresident Martti Ahtisaari nõuab EL-ilt ja ÜRO-lt kindlat otsust juba tänavu, et vastasseis aastakümneteks vinduma ei jääks. Ahtisaari leidis hiljuti, et Kosovo ja Serbia omavahelise kokkuleppe saavutamise tõenäosus on nullilähedane.
Praegu üritab ÜRO veel kord midagi kõneluste teel saavutada. Suurriikidest koosnev Balkani kontaktgrupp, mis püüab saavutada ühist keelt mõlema poolega, peaks esitama lõpliku raporti ÜRO peasekretärile 10. detsembril. Suurem osa lääneriike valmistub seejärel Kosovo iseseisvust tunnistama. “Niisiis detsembris saame näha, kas kompromiss on võimalik, ja kui selgub, et edusamme pole, jääb üle vaid see, mis on juba laual – ehk Ahtisaari plaan,” teatas Briti Belgradi-suursaadik Stephen Wordsworth raadiole B92.
Venemaa veto püsimine tähendaks, et Kosovo peab iseseisvuma ÜRO julgeolekunõukogust mööda minnes. Kuidas maailmaorganisatsioon sellise mainekaotuse üle elab, on juba järgmine küsimus. Iraagi sõtta minnes USA juba eiras ÜRO-d, nüüd on ees uus kriis.
Sõltumatust nõudvad piirkonnad
De facto iseseisvad või sõjas
•• Põhja-Küpros (Küprose türklased, vaherahu 1974, iseseisvuse kuulutamine 1983)
•• Artasahh ehk Mägi-Karabahh (AserbaidÏaani armeenlased, lõi lahku 1988, vaherahu 1994)
•• Lõuna-Osseetia (Gruusia osseedid, lõi lahku 1989, vaherahu 1992)
•• Kosovo (Serbia albaanlased, iseseisvuse kuulutamine 1990, ÜRO valitsemise all)
•• Transnistria (Moldova venelased, iseseisvuse kuulutamine 1990, vaherahu 1992)
•• Tšetšeenia (Venemaa tšetšeenid, iseseisvuse kuulutamine 1991, sõda kestab)
•• Abhaasia (Gruusia apsuad, iseseisvuse kuulutamine 1992, vaherahu 1993)
Tugevad iseseisvusnõuded
•• Baskimaa (Hispaania)
•• Kataloonia (Hispaania)
•• Galicia (Hispaania)
•• Kanaari saared (Hispaania)
•• Šotimaa (Suurbritannia)
•• Wales (Suurbritannia)
•• Põhja-Iirimaa (Suurbritannia)
•• Fääri saared (Taani)
•• Flandria (Belgia)
•• Korsika (Prantsusmaa)
•• Padania (Itaalia)
•• Dagestan (Venemaa)
•• Inguššia (Venemaa)
