Kreeka abistajad ei julge riigi laene kustutama hakata

Ööl vastu kolmapäeva pidasid euroala rahandusministrid ehk nn eurogrupp taas maraton-istungit, et otsustada, kas Kreekale saab välja anda järjekordse osa rahvusvahelist abilaenu.

Paraku ei viinud 12 tundi rääkimist otsuseni ja asja hakatakse uuesti vaagima tuleval nädalal.

Kui varem on Kreeka abistamist edasi lükanud riigi enda antud lubaduste täitmata jätmine, siis nüüd ei suuda abiandjad otsuseid langetada, sest kardavad oma sõnu süüa. Ka rahandusminister Jürgen Ligi kandis eile valitsusele ette, et „troika hinnangul on [selle nädala] seisuga täidetud kõik uuendatud vastastikuse mõistmise memorandumi eeltingimused järgmiseks väljamakseks”. Ometi abi väljamaksmise otsust ei tehtud.

Komistuskiviks on saanud Kreeka üldine võlakoorem. Nimelt on varem kokku lepitud Kreeka abiprogrammis ette nähtud, et riigi laenukoormus peaks 2020. aastaks jõudma „jätkusuutlikule tasemele” ehk olema mitte rohkem kui 120 protsenti SKT-st. Kuid kuna riik on viiendat aastat majanduslanguses, kasvab laenukoormus pingutustest hoolimata ikka jõudsalt. Järgmiseks aastaks ennustatakse, et näitaja on 189 protsenti SKT-st, ehkki osal Kreeka võlakirjade erasektoriomanikel on tulnud oma raha korstnasse kirjutada.