Kreeka digireformib end kärmelt Eesti kannule
E-meditsiin ja digiretsept on igale eestlasele tuttavad sõnad. Ollakse uhked siinmail eri eluvaldkondadesse sirutunud digirevolutsiooni üle ja põhjusega, sest selle nimel on alates Lennart Meri tõugatud Tiigrihüppe programmist rohkem kui pool uut iseseisvusaega vaeva nähtud.
Ses suhtes võib eestlane imestust tunda statistika järgi väga arenenud ja rikkas Lääne-Euroopas, kus paberitega ühest kohast teise jooksmine on ikka veel au sees. Ja kuskil mujal polnud paberikultus veel paari aasta eest suurem, kui tänaseks Euroopa haigeteks riikideks saanud Lõuna-Euroopa maades nagu Kreeka.
Eksperdid imetlevad
Kuna ikka veel haarab põhitähelepanu see, kui palju tuleb Kreekale taas abi anda ja laenusid välja maksta, võib tunduda, et seal pole midagi eriti paremaks läinud. Ent viimasel ajal on rahvusvaheliste hindajate juttu ilmunud huvitavaid tähelepanekuid, mis osutavad, et jää hakkab tasapisi liikuma.
Üks näide on Kreeka tervishoiusüsteem, mis kujutas endast riigieelarve jaoks justkui suurt puuki, mis igast võimalikust kohast raha välja imes ja kõrvale kantis. Millegipärast kulus just vaeses Kreekas iga elaniku kohta väga suuri summasid kallite retseptiravimite kompenseerimiseks.
Ent kriisi sunnil võib juhtuda imesid, mida ka nähakse. Raha kadumise lõpetamiseks alustas Kreeka valitsus väga kiiret reformi ja juurutas digiretseptide süsteemi. Kui seda esimest korda kõige väiksema haiguskindlustuse süsteemi (Kreekas oli mitu n-ö haigekassat, valitsus kavatseb need üheks koondada) peal 2010. aasta lõpus katsetati, vähenesid retseptiravimite kulud justkui nõiaväel 45%.
Nüüdseks on seda laiendatud juba pea kõikjale ja rahvusvahelised hindajad väljendavad vaikset hämmastust, sest süsteem annab silmad ette mõnegi teise edumeelse riigi omale. Eesti valitsus tutvustas eelmisel nädalal riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile Kreeka abipaketi järjekordset ülevaadet, kus tõi selle fakti ka selge sõnaga esile. „Kreekas on nüüd kasutusel ravimiretseptide elektrooniline süsteem, mis on väidetavalt üks kõige nüüdisaegsemaid Euroopas. Süsteem on juba võimaldanud alates käesoleva aasta algusest kokku hoida ligikaudu 30 miljonit eurot kuus,” märgiti kokkuvõttes.
Pensioniiga 67. aastale
Selle ja kaasnevate (digi)reformidega, mis on mõeldud eelkõige tervishoiusüsteemis vohanud pettuste vastu võitlemiseks, on sel aastal kokku hoitud juba miljard eurot.
Suvel paika saanud uus valitsus on üllatanud ka teiste karmide ja konkreetsete sammudega, mis vastanduvad endise valitsuse pidevale jalgade järele lohistamisele. Novembri lõpus otsustati pooleteisekuuse etteteatamisega, et alates järgmisest aastast algab pensioniiga 67. eluaastast. Eestis 2009. aastal heaks kiidetud pensionireform näeb näiteks pensioniea tõusmist 65. eluaastani ette 2026. aastaks.
Lisaks peab juba enne selle aasta lõppu käivituma ka pensionisüsteemis levinud pettuste vastu mõeldud digitaalne tervet riiki kattev e-lahendus.
Tagatipuks peaks tuleva aasta jooksul Kreekas toimuma ka ulatuslik tulumaksureform, millega tahetakse taas teha midagi Eesti-sarnast. Teisisõnu kaotada soodustused ja erisused, vähendada maksumäärasid ning muuta süsteem lihtsamaks ja läbipaistvamaks.
Ühetaolisele tulumaksusüsteemile üle ei minda, ent kehtivast kaheksast maksumäärast jääb alles vaid kolm. Ettevõtete tulumaksumäära tõmmatakse allapoole ja lastega seotud maksude mahaarvamised tehakse vajaduspõhiseks. Kogu paketiga tahetakse riigikassasse koguda miljard lisaeurot.
Hoolimata reformide sajust ei tõota Kreeka majanduse üldpilt kohe muutuda. Ka järgmiseks aastaks ennustatakse majanduslangust – kuuendat aastat järjest. Tööpuudus on suur, valitsuse võlakoorem ägama ajavalt raske. Esimest väikest 0,6%-st majanduskasvu nähakse ette alles 2014. aastaks.
Ent kui hädadeoru suurte kulisside taha vaadata, meenutab Kreekas tehtav tahes-tahtmata natuke seda, mis toimus Eestis 1990-ndate alguses, kui äkiliste ja suurte otsustega pandi suures plaanis alus paindlikule ja avatud majandusele, mille tulemused on siiani aidanud majandusel vastu pidada. Kui kreeklased praegu samasugusele arenguhüppele aluse panevad, võib juba enne 2026. aastat Ateenast õpetussõnu oodata: mis te seal põhja pool veel ootate oma jätkusuutmatu 65-aastase pensionieaga?ErastamineKõik pole kaugeltki superhästi
Eestiski mäletatakse, et üks suur 1990-ndate reform oli erastamine. Sama on abi andvad riigid ja IMF juba aastaid Ateenalt nõudnud, kuid erastamine ei taha kuidagi käima minna. Riik võiks oma varade müügist teenida vähemalt 50 miljardit eurot.
Kreeka pole suutnud erastamisele mingit hoogu anda. See on põrganud poliitilistele vastuoludele, seaduste puudumisele ja ka lihtsalt saamatusele. Nüüd arvavad doonorid, et erastamistulusid võiks riik 2016. aastaks saada kõigest 11,1 miljardit eurot ja sedagi juhul, kui asi lõpuks käima pannakse. Esimesed väikesed linnukesed saadi kirja alles sel kuul, kui suudeti lõpetada riikliku loteriikorraldaja ja lotokorraldamise õiguse müük.
