Kreeka professor: meie põhiline probleem on maksude kogumine
•• Siinsamas meie selja taga Syntagma ehk Konstitutsiooni väljakul avaldavad inimesed juba päevi meelt. Kas sedasi rahvas siis arvabki?
Siia väljakule tulnute oma pole ikkagi rahva enamiku meeleolu väljendus. Meeleavaldajad pole kindlasti kriisist nii-öelda otse kannatada saanud, sest enamik neist on töötud noored inimesed. Kõige otsesemalt on kannatada saanud ikkagi need, kes on töö kaotanud – eriti puudutab see erasektorit. Avalikus sektoris pole midagi sellist veel toimunud. Jah, nemadki on kaotanud oma 14. palga ja muud boonused. Samuti toimus avalikus sektoris eelmisel aastal 12-protsendine üleüldine palgakärbe. Kuigi sellega vähendati avaliku sektori palgakulusid 25 protsenti ja toodi defitsiit 15 protsendi pealt 10-ni, ei ole avalikus sektoris koondamisi toimunud.
Jah, inimestel on kindlasti õigus meelt avaldades kurta, kuid siin platsil on enamasti need, kes pole kunagi tööd teinudki. Näiteks on meil turismipiirkondades tegelikult töökäte puudus – nad kõik võiksid seal tööd leida vähemalt kuueks kuuks aastas. Kuid noored kreeklased ei taha neid töid teha, nende asemel töötavad seal albaanlased ja teenivad kõvasti raha.
•• Kas siis enamik kreeklasi saab aru, miks valitsus just praegu selliseid otsuseid teeb?
Jah, ma usun, et enamik saab aru. Kuid siin peab tõdema, et üht-teist on jäänud ka valitsusel tegemata. Valitsus eriti ei selgitanud avalikkusele, miks on vaja selliseid samme astuda. Seetõttu ei taha ka inimesed neid heaks kiita. Parlamendisaadikud omakorda aga väljendavad meeleolusid, mis valitsevad rahva seas. Seepärast olid ka paljud PASOK-i (valitseva erakonna – toim) parlamendisaadikud vastu valitsuse tegevusele.
Selles suhtes on eriti tähtsad ka Euroopalt saadavad sõnumid – et laenu- ja reformipaketiga käib koos mingisugunegi arengusõnum. Näiteks kui Kreeka ühines euroalaga, siis põhimõtteliselt paluti inimestel enam mitte oodata uusi suuri palgatõuse. Selle sammu tulemusel kahanes inflatsioon. Seega on inimesed valmis aru saama, kui nad näevad, et astutud sammudega kaasneb olukorra paranemine. Idee karistamisest kindlasti ei tööta, sellega kreeklased kaasa ei läheks.
•• Viitasite, et poliitikud pole olukorda selgitanud. On siis poliitikud ja parteid ses segaduses süüdi?
Lühidalt, jah. Ehk siis, selle asemel et makse tõsta muudkui laenati raha. Kui Kreeka euroalasse astus, siis ei töötanud eriti ka stabiilsus- ja kasvupakett. See oleks pidanud hoiatama, et riik tegelikult ei sobi euroalasse.
Ja edasi järgnes juba erakondade täiesti vastutustundetu käitumine. Enamik, kes sellest (laenatud raha peal elamisest – toim) kasu sai, oli samuti seotud erakondadega. Peab ütlema, et isegi vasakpoolsed erakonnad läksid sellega kaasa ega kritiseerinud valitsusi. Näiteks kasvas ametnike arv kuni 760 000-ni. Ja seda 7,5 miljoni inimese kohta.
•• Praegu pole veel teada, mis saab peaministri usaldushääletusest (rääkisime professor Stefanouga eile päeval), kuid kas arvate, et valitsus jääb püsima ja Kreeka võtab end siiski kokku, et ultimaatumi tingimused täita?
Ma arvan, et mingeid üllatusi ei tule. Pärast eelmise nädala kriisi on PASOK end taas ühendanud. Mis puutub Euroopasse, siis on väga oluline, et eelolev riigijuhtide kokkusaamine Brüsselis saadaks selge sõnumi, et on olemas ka arenguperspektiiv. Näiteks et Euroopa tõukefondide projektide Kreeka omaosaluse katab edaspidi Euroopa Komisjon. See on väga praktiline tee näitamaks, et areng jätkub ja seistakse vastu minnalaskmisele.
•• Kas reformiprogramm annab kahe-kolme aasta jooksul tulemuse?
Kõigepealt – ma usun, et valitsus on võtnud omale kohustused heas usus. Probleeme on nende ellurakendamisega. Võtame näiteks maksude kogumise. Esiteks muidugi konservatiivse opositsiooni poliitiline vastuseis. Kuid on ka tehnilised probleemid. Näiteks tarkvaraga – kõik maksuandmed on olemas registrites, vaja oleks ainult läbi viia ristkontroll (et leida maksudest kõrvalehoidjad – toim), kuid tarkvarafirma, kes peaks seda tegema, tegeleb riigilt väljapressimisega. Või siis teine tehniline probleem: maksuameti töötajad. Nad kaotasid suure osa oma töötasust ning võib-olla just seetõttu pole nad eriti koostööaltid. See on väljakutse.
Lisaks, nagu teate, on täheldatud suurt raha väljavoolu Kreekast. Kapitali liikumine on muidugi vaba, kuid kindlasti tehakse seda ka selleks, et mitte makse maksta. Kõik see on pankade andmebaasides olemas. Kuid miks võttis sellise kontrolli läbiviimine aega 20 kuud?
•• Kõik räägivad muidugi Kreeka laenudest, laenukoormusest. Kas sellega suudetakse toime tulla?
Jah, Kreeka võlakoormuse vähendamine on probleem. Mõned, eriti vasakpoolsed, räägivad siingi nii, et see pole võimalik, seega pole vaja maksta. Nii nagu inimesed väljakul. Kuid nad ei ole aru saanud, mida tähendab maksejõuetus. See on väga pealiskaudne ning ohtlik seisukoht. Kuid peab möönma, et millegipärast on sellistel inimestel Kreekas väga hea ligipääs riigitelevisioonile, kust kuuleb rohkem just sellist juttu, mitte mõistuse häält.
Aga võlakoorma puhul peaks ka Euroopa Liit pingutama. Ühelt poolt erainvestorite käes olevad võlakirjad – see on keeruline probleem, et mis neist saab. Teisalt aga euroala riikide ja IMF-i võlg. Selle tagasimakse tähtaega pikendati märtsis 7,5 aasta peale, aga seegi on väga lühike aeg. See peaks olema vähemalt topelt, 15 aastat, et seda võiks teostatavana võtta.
Muidugi peab Kreeka omalt poolt elimineerima defitsiidi – et võlga enam juurde ei tekiks. Vaatamata sellele on suure laenu tagasimaksmine väga keeruline ja 7,5 aastat näib selle jaoks liiga lühike aeg.
•• Kokkuvõtteks – kas Kreekast saab abiplaani ja reformide tulemusel konkurentsivõimelisem ja parem maa?
Jah, selleks peab vaatama, mida see konkurentsivõime üldse tähendab. Aga kui erasektoris on palgad langenud 6,5 protsenti ja Euroopas on samal ajal üleüldine palgatõus olnud keskmiselt kolm protsenti, siis tõesti on Kreekas tootlikkus 10 protsenti paranenud. Samal ajal me ei konkureeri ka Hiinaga. Meil on teatud sektorid, mis on heal tasemel: ravimitööstus, tarkvaraarendus, mõned militaararendusega seotud valdkonnad.
Kõige suurem potentsiaal on vahest Kreeka põllumajandussektoril, mille Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika on täiesti ära rikkunud. See on küll hea sissetulekute toetaja, kuid ei soosi tootmist. Erinevalt mõnest teisest riigist, nagu näiteks Iisrael, pole meil ka veega probleemi, vett on Kreekas küll. Samuti muidugi turismitööstus. Muide, selle toel peaks majanduskasv sel aastal vastu ootusi plussi jõudma.
Eesti Päevalehe Kreekas viibimist toetab Euroopa Komisjon.
