Venemaa suurimates telekanalites on justkui tagasi 1990-ndad: üks poliitikuid paljastav saade järgneb teisele. Augustis oli kolme suurema kanali, mille poliitikat juhib varjamatult Kreml, ohvriks Valgevene president Aljaksandr Lukašenka, lõppenud nädalavahetusel sai turmtule kaela Lužkov. Vahe on ainult selles, kui Venemaa esimese presidendi Boris Jeltsini ajal tellisid selliseid telepaljastusi üksteisega konkureerinud oligarhid, siis nüüd on Lukašenka ja Lužkovi loputamise taga presidendi administratsioon.

Pidevad kuulujutud

Juba 18 aastat Moskvat juhtiva Lužkovi vastu suunatud info-sõda on pannud Venemaa ajakirjanduse ja eksperdid küsima, kas lõpuks on Kreml otsustanud neile palju teeneid osutanud Lužkovi välja vahetada? Viimased kümme aastat on Lužkovi pidevalt saatnud kuulujutud tema peatsest erruminekust, aga seni on tal olnud Venemaa eelmise presidendi, praeguse peaministri Vladimir Putini toetus.

Eelmisel nädalal läks Lužkov avalikult tülli president Dmitri Medvedeviga. Põhjuseks erinevad suhtumised tundlikku küsimusse, kas ehitada tulevane Moskva-Peterburi kiirtee läbi Moskva külje all asuva Himki metsa, mille vastu võitlevad aktiivselt kodanikuühendused. Kodanikuühiskonna loomist toetav Medvedev peatas tee-ehituse. Lužkov vastas sellele kriitilise artikliga valitsuse ametlikus häälekandjas Rossiiskaja Gazetas. Tegemist on pretsedendiga, sest Venemaa võimupoliitikud tavaliselt ei kritiseeri avalikult presidendi otsuseid.

Lužkovi artiklile järgnesid Kremli anonüümsete kõrgete ametnike, nagu Venemaal on kombeks, avaldused, et Lužkov on läinud üle piiri ning et soovib omavahel ajada tülli Medvedevit ja Putinit. Edasi tulid Lužkovi-vastased saated kõigis kolmes Venemaa olulisemas telekanalis.

Enamiku ekspertide meelest pole Medvedevil oma näo ja võimu säilitamiseks enam muud tagasiteed kui Lužkov enne tähtaega ametist vabastada. Ametlikult kestaks Lužkovi ametiaeg Moskva linnapeana järgmise aasta keskpaigani.

Medvedevi kaotus Lužkovi-vastases lahingus tähendaks kindlasti tema mõjukuse langust Venemaa eliidi silmis ning kahandaks oluliselt tema võimalusi järjest tuure koguvas kaadritaguses võitluses, kes saab Venemaa järgmiseks presidendiks – kas jätkab tema või naaseb Kremlisse Putin.

„Septembris peab otsustatama, kas Lužkov läheb,” nentis Moskva politoloog Konstantin Pribõlovski. „Enne valimisi teda puutuma ei hakata, sest tulemust teeb ta Ühtsele Venemaale väga hästi.”

Linnapeakandidaate juba jagub

•• Maailma ühe suurima linna Moskva linnapea kohale on hulgaliselt kandidaate.

•• Kui president Dmitri Medvedev jõuab Putiniga kokkuleppele Moskva praeguse linnapea Juri Lužkovi lahtilaskmiseks, siis tehingu hinnaks võib olla Putini soosiku linnapeaks nimetamine. Putini soosikuks peetakse üldiselt peaministri administratsiooni juhtivat naftarikka Tjumeni oblasti kunagist kuberneri Sergei Sobjaninit.

•• Kremlis Venemaa sisepoliitika halliks kardinaliks peetav Vladislav Surkov aga lobeerib viimasel ajal aktiivselt Oleg Mitvoli. Asekeskkonnaministrina Kremli ebasoosingusse sattunud firmade trahvimisega kuulsaks saanud Mitvol töötab praegu Moskva ühe ringkonna prefektina. Mitvoli kahjuks võib rääkida aga see, et viimastel nädalatel on ta tugevasse konflikti sattunud Surkovi loodud noorteliikumisega Naši. See võib olla aga ka osa võitlusest Moskva linnapea koha eest.  

•• Veel peetakse tõsisteks kandidaatideks Sergei Narõškinit ja Igor Šuvalovit.