Nii Vene opositsiooni kuuluvate liberaaldemokraatide kui ka ultranatsionalistide sõnul on paljusid nende veebilehekülgesid rünnatud samal moel kui Eesti saite pronkssõduri teisaldamise ajal, kirjutab International Herald Tribune. Nagu ka Eesti puhul, kasutavad ründajad veebilehtede halvamiseks või hävitamiseks viirustega nakatunud arvuteid, mille omanikel pole toimuvast aimugi.

Kuigi rünnatavatel pole tõendeid, on kõigi näpud suunatud Kremli poole, süüdistades viimast ainsa seni sõltumatuks jäänud meedia allasurumises.

Poliitika-analüütik Stanislav Belkovsky, kellel on lähedased sidemed mõningate Kremli ametnikega, leiab, et küberrünnakute taga on president Vladimir Putini meeskond. Valitsus eitab kõike ning leiab, et Kremli IP-aadressid on häkkeritele äärmiselt kergesti ligipääsetavad.

Belkovsky sõnul on Kremli võimud pahased, sest erinevalt riiklikest tele- ja raadiokanalitest, kommunikatsiooniettevõtetest ning trükikodadest, ei ole nad suutnud kontrollida online-meedia poliitilist sisu.

Detsembris valib Venemaa endale uut parlamenti ning järgmise aasta märtsis presidenti. “Enne valimisi ootab Venemaad ees suur infosõda,” ütles Oleg Panfilov ajakirjanduse kriisiolukordade keskusest (Center for Journalism in Extreme Situations).

Märtsis pani Putin aluse agentuurile, mis hakkab meediaväljaannetele litsentse jagama. Seni on ametlikult suletud üks Tšetšeeni separatistide ning üks kanepi legaliseerimist pooldav koduleht. Teisalt on uue seaduse raames tehtud hulganisti trahve, määratud hoiatusi ning alustatud kohtuprotsesse Vene online-ajakirjanike, blogijate ning foorumites osalejate vastu.