Venemaa on alustanud ilmselt kooskõlastatud kampaaniat, osutamaks pärast Aleksandr Litvinenko surma kahtlustavalt näpuga Boriss Berezovskile, vastuolulisele äri- ja poliitikategelasele, kes on vene (poliitiliste) uuspagulaste seas oluline tegelane.

Ajalehe Times teatel on Vene võimueliidi tegelased hakanud vihjama Berezovskile pärast seda, kui tema büroost Londonis leiti radioaktiivse poloonium 210 jälgi. Välja on tulnud seegi, et Litvinenko käis 1. novembril – päeval, mil ta ilmselt nimetatud ainega mürgitati – Berezovskil külas.

Riigiduuma väliskomisjoni juhi Konstantin Kossat‰ovi sõnul on Litvinenko seotud “teatud oligarhidega, sealhulgas Berezovskiga, kes viimastel aastatel on kaotanud võimaluse osta korruptiivset võimu röövitud rahaga ega suuda sellega ilmselt leppida”. Duuma julgeolekukomitee asejuht Valeri Djatlenko aga leidis, et “Litvinenko surm ei tähenda Venemaa ja selle julgeolekuteenistuste jaoks mitte midagi” ning et tema meelest olevat see järjekordne Berezovski mäng.

Timesi teatel soovivad uurijad Berezovskit küsitleda. Seni pole Berezovski ise avalikult selgitanud, miks Litvinenko käis sel päeval tema büroos.

Möödunud neljapäeval surnud Litvinenko teemat puudutas esimest korda avalikult ka Briti peaminister Tony Blair, kelle sõnul mitte mingid diplomaatilised ega poliitilised tõkked ei sega politseijuurdlust, isegi kui tõendid viitavad riiklikul toel toimunud tapmisele.

Kummaline haigestumine

Kui mitte õli tulle valades, siis segadust suurendades teatas Jeltsini-aegne Venemaa peaminister Jegor Gaidar, et ta haigestus eelmisel nädalal Iirimaal. Gaidar olevat kaotanud Dublinis mitmeks tunniks teadvuse, teda turgutati hiljem Moskva haiglas, kust ta nüüdseks on välja pääsenud.

Eile aga tõdes Anatoli Tšubais – samuti Jeltsini-aegne poliitikategelane, nüüdne Vene energiavõrgu juht –, et peab Politkovskaja, Litvinenko ja Gaidari juhtumit omavahel seotuks. Selline surmade jada oleks vaieldamatult kasulik Venemaa “jõulise mittekonstitutsioonilise riigipöörde” pooldajatele, ütles ta RIA Novosti teatel.

Tappev element

Venemaa toodab polooniumi

Ekspordib Ameerikasse

•• Vene võimud on tunnistanud, et elementi poloonium 210 toodetakse Venemaal ja ka eksporditakse umbes kaheksa grammi kuus – täielikult USA-sse, selle edasisest kasutusest ei olevat andmeid.

•• Poloonium 210 leidub ka looduses, kuid selle piisaval hulgal kogumiseks on vaja erilisi oskusi ja sidemeid, märkis BBC. Seda on võimalik toota kolmel viisil: eraldada uraani sisaldavast kivimist, toota tuumareaktoris või eraldada keemiliselt raadium 226-st.

•• Üks kindlamaid meetodeid on vismuti pommitamine reaktoris neutronosakestega, mille tulemuseks on radioaktiivne vismut 210. Järgnev radioaktiivne lagunemine annab poloonium 210 ja väiksemas koguses tallium 210. Esialgu kahtlustatigi Litvinenkol talliumimürgitust.

•• Poloonium 210 kiirgab intensiivselt alfaosakesi, mis ei levi kuigi kaugele ega läbista ka näiteks paberit. Seega mingis kapslis oleks seda võimatu avastada.

•• Polooniumi avastas 1897. aastal Marie Curie, eraldades selle uraanirikkast kivimist. Nime sai aine Curie sünnimaa järgi.