Õigupoolest on ainus küsimus, milles peaaegu kõik opositsioonijõud ja president Mihheil Saakašvili juhitav Ühendatud Rahvuslik Liikumine on suutnud kokku leppida, eetriaja jagamine uues riiklikus telekanalis, mis püüab kajastada võimalikult palju poliitikute tegemisi.

Kaks Gruusia opositsiooniliidrit on käinud samal ajal koguni Moskvas Putinilt toetust otsimas, kuigi kodus saadakse sellega kaela isamaa reeturi silt. Kunagise presidendi kohusetäitja ja parlamendi esimehe Nino Burdžanadze hiljutine Kremli-visiit jäi veidi tagasihoidlikumaks, kuid ekspeaminister Zurab Nogaideli läks lausa nii kaugele, et kirjutas alla koostöölepingule „riigi suurima vaenlasega” ehk Venemaad valitseva parteiga Ühtne Venemaa.

Saakašvili toetajate silmis on Nogaideli juba kolmas „hobune”, kelle seljas üritab Kreml Gruusia poliitikasse ratsutada. 1990. aastatel upitas Moskva endist KGB ohvitseri Igor Giorgadzet, kelle karjäär katkes 1995. aastal nurjunud atentaadiga Eduard Ševardnadzele, ja seejärel Aslan Abašidzet, kelle korraldatud valimissohk Adžaarias vallandas 2003. aasta rooside revolutsiooni.

Lõhenenud opositsioon

Nogaideli Moskva poole pöördumine on mõnevõrra isegi üllatav, sest Gruusia poliitikasse tuli ta roheliste parteis koos rooside revolutsiooni abil peaministriks tõusnud Zurab Žvaniaga. Kuid Žvania salapärane surm on ajanud terava kiilu Nogaideli ja president Saakašvili vahele.

Tagajärjeks on see, et Gruusia opositsioon on rebenemas omakorda kaheks – Moskva- ja läänemeelseks. Nogaideli 2008. aastal loodud Õiglase Gruusia liikumine on tõugatud eemale suurimast opositsiooniblokist Gruusia Alliansist, mida juhib Irakli Alasania, sest ennekõike Vabariiklaste Partei ja Uus Parempartei peavad Nogaidelit äraandjaks.

Mitmeparteilise demokraatia proov

•• Kohalikud valimised toimuvad Gruusias 30. mail, kusjuures uut parteid Meie Gruusia – Vabad Demokraadid juhtiv Irakli Alasania on juba alustanud kampaaniat Thbilisi linnapea kohale, samal ajal kui Saakašvili leeri esindav senine meer Gigi Ugulava pole veel kaarte avanud.

•• 2006. aasta Thbilisi volikogu valimistel võttis Saakašvili leer koguni 34 kohta, jättes kolmele ülejäänud parteile igaühele vaid ühe mandaadi.

•• Kohalikud valimised peavad nüüd näitama, kas mitmeparteiline demokraatia Gruusias ikka veel toimib. Kolm kuud enne 2008. aasta augustisõda korraldatud parlamendivalimistel oli Ühendatud Rahvusliku Liikumise toetajaskond kahanenud revolutsiooniaegselt 67 protsendilt 59-le, kuid ka sellest piisas parlamendis ülekaalukaks enamuseks.