Krimm hääletas ülekaalukalt mineviku poolt

„Ja-jaa, juba varakult käisin hääletamas ära! Kuidas nüüd öelda… Ma hääletasin selle poolt, et oleks nii, nagu meil vanasti oli – oleks Nõukogude Liit,” ütleb Krimmi pealinna Simferopoli taksojuht.

Vene lippu tal autos pole, kuid Georgi lint ripub peegli küljes. „Siis oli kõik parem. Tööd oli, stabiilsust oli. Venemaal on vähemasti stabiilsus. President [Leonid] Kutšmaga meil oli ehk kolm aastat stabiilsust.” See aeg jääb kaugele 1990-ndatesse. „Muidugi olen Venemaaga liitumise poolt. Ma olen Kubanimaal tööl käinud, mul on seal sugulased – ja seal on areng, on ka stabiilsus. Aga meil käib Ukrainaga kõik alla,” lausub umbes 40-aastane raamatupidaja Oksana. Tema jutt läheb sellele, et haiglates pole isegi vatti ja peaaegu kõige eest tuleb maksta. „Euroopa Liit? Me oleksime seal liiga nõrgad ja teistele ära kasutada. Meid ei vajaks seal keegi.” Ukrainast lahkulöömises pole tema hinnangul midagi kummalist. Nõnda tegi USA minevikus, lüües lahku Inglismaast, ja ka Jugoslaavia lagunes. Miks siis mitte Krimm, arvab Oksana.

„Kuule, vennas, mida siin üldse arutada?” selgitab turjakas meesterahvas Simferopolis oma hoiakut. „Ikka Venemaaga ühinemise poolt. Krimm pole kunagi õieti Ukraina olnudki. Ja mis bandiidid seal praegu tegutsevad! Väga hea, et Vene väed sees on. Ja ise kaitseme ennast. Vaat selle pärast polegi meil mingit märatsemist, et me ei lase kellelgi siia vägivallatsema tulla!” Nii arvavad siin paljud ja sellises üsna ühelaadsete vastuste rütmis kipub kergesti ununema, et üldse võiks olla mõni muu arvamus.