Kümne aasta eest ajas Torm minema Horvaatia serblased

 (1)
Kümne aasta eest ajas Torm minema Horvaatia serblased
Reuters

Horvaatia armee operatsioon põhjustas suurima põgenikelaine tänapäeva Euroopas.
1995. aasta 4. augusti öösel kell 5.02 langesid Horvaatia armee esimesed mürsud end iseseisvaks kuulutanud serblaste vabariigi positsioonidele.

Alanud oli üks Balkani sõdade hiilgavamaid operatsioone Torm, mis andis küll horvaatidele tagasi nende maa, kuid lõi platsi puhtaks seal sajandeid elanud serblastest.

Torm oli endise Jugoslaavia lagunemisega kaasnenud lahingutest üks vastuolulisemaid. USA armee endised instruktorid õpetasid mitme aasta vältel välja Horvaatia armeed. Vaatamata ÜRO relvaembargole õnnestus horvaatidel hankida ka suur hulk lääne päritolu relvastust. Samuti toetasid neid õhust

NATO lennukid.

Niisuguse seljataguse ja mitmekordse arvulise ülekaaluga murdsid horvaatide üksused riigist kolmandikku okupeeriva Krajina serblaste vabariigi (Republika Srpska Krajina) kaitsest läbi nagu võist ning juba järgmisel päeval lehvis pealinna Knini kohal Horvaatia lipp. Paar päeva hiljem oli sõda Horvaatia jaoks sisuliselt lõppenud.

Kui sõjalised kaotused jäid kummalgi poolel minimaalseteks, siis kohalikele tsiviilisikutele tähendas välkrünnak mitmepäevast košmaari ning tänini jätkuvat põgenikuelu. Kohe pärast pealetungi algust täitusid Bosnia serblaste territooriumile suunduvad teed tuhandete traktoritega.

Vähem kui 24 tunniga langes Knini elanike hulk ligi 40 000-lt poolele tuhandele. Neid, kes ei kuulanud kohalike võimude evakuatsioonikorraldust, “aitasid” horvaatide üksused kindral Ante Gotovina juhtimisel. Paari päevaga vallandus Krajinast kõigi Balkani sõdade suurim põgenikelaine. Kokku jättis oma kodu maha umbes kakssada tuhat inimest.

Horvaatia võimude võidurõõm

Horvaatia toonane president Franjo Tudjman rõkkas võidujoovastuses, et Horvaatia serblased on “sellelt maatükilt häbiga kadunud, nagu poleks neid seal kunagi olnudki”. Optimistlike hinnangute kohaselt on põgenikest tänaseks naasnud ehk kuuendik.

Ametlikult kutsus Horvaatia küll serblasi paigale jääma, kuid need avaldused olid mõeldud rohkem lääneriikide avalikkuse rahustamiseks. Järgnevatel nädalatel hävitati armee kaasabil umbes 20 000 serblaste maja.

Ligi viiest tuhandest valdavalt vanemaealisest elanikust tapeti pool kuni poolteist tuhat.

Tõsi, varasemal serblaste valitsusajal olid vabariigist samasuguste meetoditega välja aetud pea kõik horvaadid.

Praegune peaminister Ivo Sanader kuulutab, et Horvaatia tunneb ka täna operatsiooni Torm üle uhkust. Ometi ripub tollane hiigelvõit ränga kivina Horvaatia tulevikuväljavaadete kohal. Operatsiooni juhtinud kindral Ante Gotovinat ootab sõjakuritegude eest vastust andma Haagi tribunal. Kuigi Zagreb väidab, et ei tea kodumaal rahvuskangelaseks peetava kindrali asukohta, lükkas Euroopa Liit märtsis Horvaatia ühinemiskõnelused kuni Gotovina väljaandmiseni edasi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare