Küpros võib vajada abi euroliidu päästefondist
Kui varem on Küpros tõrjunud väiteid, et eelkõige just sealse pangasüsteemi Kreekast tulenev haavatavus sunnib EL-i ja IMF-i päästeprogrammi kasutama, siis nüüd seda enam ei välistata.
Küprose keskpanga juht Panicos Demetriades ei soovinud küll paanikat külvata, kuid möönis intervjuus Financial Timesile, et vajaduse korral palub Küpros EL-ilt abi. Samalaadse märkuse poetas reedel ka riigi president Demetris Christofias.
„Ma ei ole kindel, et me hakkame pidama läbirääkimisi toetusmehhanismist osa saamiseks, kuid ma ei taha seda ka absoluutselt välistada,” ütles Christofias pressikonverentsil. Ta lisas, et ametnikud töötavad plaanide kallal, kuidas „saada hakkama kaootilise olukorraga”, kui Kreeka lahkub euro-alast. „See on küll miski, mida ma loodan mitte kunagi juhtuvat,” märkis Christofias.
Küprose pangandussüsteem on vägagi Kreekaga seotud ja arvatavasti ähvardavad Küprose panku koguni 23 miljardi euroni ulatuvad kahjud Kreekas, kui sealne raha- ja pangasüsteem täiesti kokku variseb. Seejuures on Küprose enda SKT vaid umbes 17,3 miljardit eurot. Küprost on lausa nimetatud Islandiks lõunas, sest sarnaselt põhjala saareriigiga enne kriisi on ka seal üle piiride ulatuv pangandus paisunud mitu korda suuremaks riigi SKT-st.
Riigireiting – rämps
Küprose murranguhetk võib kätte jõuda juba sel kuul ka hoolimata sellest, kuidas läheb Kreekal ühisrahast kinni hoidmisega. Nimelt vajab ainuüksi Küprose Rahvapank, suuruselt teine riigis, juuni lõpuks vähemalt 1,8 miljardit eurot, täitmaks uusi EL-i pangakapitali nõudeid.
Üha rohkem analüütikuid usub, et raha ei suudeta leida, ja seetõttu tulebki pöörduda EL-i finantsstabiilsuse fondi EFSF-i poole. Rahaturgudelt on Küprosel pea võimatu piisavas koguses ja vastuvõetava intressiga laenata, sest kaks kolmest peamisest agentuurist on alandanud Küprose riigireitingu rämpsu tasemele.
Küprost on aidanud pinnal püsida kahepoolne laenuleping Venemaaga, kust saadi eelmisel aastal 2,5 miljardit eurot. Intervjuus Financial Timesile ütles Demetriades, kes sai keskpanga juhiks möödunud kuul, et võimalikud on uued laenud. President Christofias aga ei soovinud öelda, kas ja millise riigiga peab Küpros läbirääkimisi laenu saamiseks.
Seejuures on aga eelarve niigi puudujäägis. Eelmisel aastal ulatus defitsiit 5,3 protsendini SKT-st ja rahandusministeeriumi sihiks on sel aastal 2,5 protsenti puudujääki. Tõenäoliselt ei suudeta seda eesmärki täita.KuuldusedMerkel surub Hispaaniale päästmist peale?
Ajakirja Spiegel andmeil tegutseb Saksa kantsler Angela Merkel aktiivselt selle nimel, et Hispaania soostuks end heitma EL-i päästefondi kätte. Merkel olevat jõudnud veendumusele, et avatud rahaturult ei suuda Madrid saada umbes 50 kuni 90 miljardit eurot, mis on vajalik pankade rekapitaliseerimiseks, viivitamine teeb aga olukorra hullemaks.
Seni on Hispaania valitsus jäänud arvamusele, et saadakse ise hakkama, aga nüüd paistab ka valitsuspartei poliitikute seas ilmnevat lahkhelisid.
