Kurski meeskond tormivangis
Vene merevägi püüdis eile korduvalt alustada 116 meeskonnaliikme evakueerimist Barentsi meres põhja läinud tuumaallveelaevalt Kursk, mis suure tõenäosusega vajus põhja plahvatuse tõttu laeva esiosas.
Vene valitsuskomisjoni eksperdid otsustasid eile, et allveelaeva meeskond tuuakse pinnale pealveelaevalt allalastavate päästekapslite abil, kuid toonitasid, et kapslite kasutamine eeldab väga soodsaid ilmastikutingimusi. Meri oli eile suure osa päevast rahutu, lisaks on õnnetuspiirkonnas tugev allveehoovus, mistõttu põhjas lebav allveelaev Kursk pidevalt asukohta muudab.
Katastroofi võimalik põhjus on plahvatus
Eile saadeti Kurski juurde miniallveelaevu ja pääste-aluseid, et kindlaks teha, mis sundis allveelaeva reaktorit sulgema ja põhja minema. Mõnede ekspertide arvates võis katastroofi põh-justada plahvatus, teiste sõnul peetakse tõenäolisemaks kokkupõrget mõne teise allveelaeva või tundmatu objektiga. Ametnikud on kokkupõrkeversiooni välistanud, kuid ütlevad, et viimane raadioühendus peeti meeskonnaga siis, kui too palus luba torpeedo välja tulistada.
Uudisteagentuur Interfax teatas laevastikuametnikele viidates, et vööri kaks sektsiooni on purunenud, kuid meeskonnal oli aega laeva esiotsast lahkuda. Ka staabi esindaja teatel oli Kurski vööriosa purunenud, mis kinnitab Vene mereväe ülemjuhataja Vladimir Kurojedovi oletust, et Kursk võis kokku põrgata Teise maailmasõja aegse miiniga.
Õnnetus toimus juba laupäeval
Põhjalaevastiku staabi esindajad kinnitasid eile, et Kursk ei uppunud mitte pühapäeval, nagu seda väidavad ametlikud esindajad, vaid juba laupäeval, 12. augustil. Mereväelased kinnitasid ka avariipaigas plahvatuse toimumist enne laeva põhjaminekut.
Vene uudisteagentuur Prime-Tass teatas eile USA administratsiooni tundmatuks jäänud ametnikule viidates, et kaks Ühendriikide allveelaeva kuulsid ööl vastu pühapäeva Barentsi merel Vene allveelaeva õnnetuspaiga kandis plahvatust. USA laevastiku pressiesindaja ütles esmaspäeval, et Ühendriikide laevastiku alus Loyal, mis kogub allveeakustilisi andmeid, asus Kurski põhjamineku ajal tollest umbes 450 km kaugusel.
Oslo teatas eile, et Vene ja Norra sõjaväejuhid kasutasid eriolukordade puhuks mõeldud nn "kuuma liini", kui Kursk Barentsi merel põhja läks ja Norra 116 meeskonnaliikme päästmiseks abi pakkus. Vene Põhjalaevastiku ülem admiral Vjatsheslav Popov aga keeldus abist. Oma abi allveelaeva päästmiseks pakkusid ka Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.
Kursk: löögijõuline ja turvaline allveelaev
Barentsi merel laupäeval hätta jäänud tuumaallveelaev Kursk on Vene mereväe juhtide kinnitusel eriti turvaline alus ning kuulub parimate sõjalaevastiku aluste hulka.
Tuumaallveelaevad Kursk moodustavad Vene lennukikandjate-tõrjelaevastiku tuumiku ning on projekteeritud jälitama lennukikandjat, hoidma seda laskeulatuses ja vajaduse korral hävitama. Kursk on võimeline välja tulistama korraga kuni 24 raketti, mis võivad vajadusel kanda ka tuumalõhkepäid. Lisaks rakettidele on allveelaeval veel 533- ja 650-millimeetrised torpeedod, mida kasutatakse rünnakus purustatud vaenlase aluse lõplikuks hävitamiseks.
Vene merejõudude pea-staabi teatel on samatüübilisi allveelaevu Vene sõjalaevastike lahingukoosseisus 12. Tegu on Vene klassifikatsiooni järgi Antei klassi allveelaevaga, NATO klassifikatsiooni järgi on tegemist Oscar II tüüpi laevaga. Laeva ohutusest peaks kõnelema fakt, et sel on kahekordne kere ning lisaks on alus jaotatud kümneks hermeetiliseks sektsiooniks.
Kui 116 mereväelase päästmisoperatsioon peaks eba-õnnestuma, kujuneb sellest Vene ja Nõukogude allveelaevastiku ajaloo suurim katastroof. Nõukogude Liidu allveelaevastiku senine suurim katastroof toimus 1968. aastal Havai lähistel, kus allveelaevas K-129 hukkus 98 inimest.
Reuters/Interfax/BNS
Valus hoop presidendi poliitikale
Vene president Vladimir Putin sai teate Barentsi meres allveelaevaga juhtunud õnnetusest Musta mere ääres Sotshis puhates, vaevalt nädal pärast 12 ohvrit nõudnud pommiplahvatust Moskva metroos.
Viimase aasta jooksul on Putin nii presidendi kui peaministrina lubanud muuta Vene armee tugevaks, alles läinud reedel nõudis ta rahvusliku julgeolekunõukogu istungil kiiret armeereformi, kritiseerides relvajõudude masendavat olukorda.
"Kui piloodid ei lenda ja madrused merd ei sõida, pole relvajõududes kõik korras," kurtis ta Interfaxi teatel. Putin tõdes, et ekspresident Boriss Jeltsini algatatud armeereform on sisuliselt nurjunud. Vene ajaleht Vremja MN kirjutas, et õnnetus võib Putini mainet rikkuda. "Kui selgub, et avarii põhjuseks oli seda tüüpi allveelaevade tehniline viga või meeskonna kehv väljaõpe, hakkavad kõik kahtlema, kas Vene armee suudab end kaitsta," kirjutas ajaleht. Norra keskkonnaorganisatsiooni Bellona väitel ei olnud Kurski meeskond harjutanud tegutsemist ohuolukorras.
Putin on korduvalt rõhutanud, et Venemaa vajab oma huvide läbisurumiseks ja stabiilsuse tagamiseks tugevat armeed. Vaid mõni päev pärast presidendivalimiste võitmist sõitis ta ise tuumaallveelaevaga Põhjamerel ja koguni ööbis seal.
Hoolimata murest Vene armee pärast pole Putin seni suutnud raskemaid probleeme lahendada -- sõdurid ei saa palka, relvad on vananenud, tuumaarsenali lubatud hävitamiseks pole raha. Sõda Tshetsheenias läheb aina kulukamaks, aga võitu ei paista ikka veel.
Merit Kopli
Õnnetused Vene alustega
1970. aasta – Atlandi ookeanis 300 miili kaugusel Hispaania rannikust uppus klassi November tuuma-allveelaev, milles hukkusid kõik 88 pardal olnud inimest.
1980. aasta – Echo-tüüpi Nõukogude tuumaallveelaev sai viga umbes 85 miili kaugusel Jaapani Okinawa saarest. Lääne infoallikate andmeil puhkes laevas tulekahju ning hukkus üheksa inimest.
1983. aasta –USA luure andmetel uppus Petropavlovsk-Kamtshatskist kirdes Nõukogude tuumaallveelaev K-429, hukkus umbes 90 inimest.
1986. aasta –Atlandi lääneosas Bermuuda lähistel sõitnud allveelaevas puhkes tulekahju, hukkus kolm mereväelast.
1989. aasta – Põhja-Jäämeres sõitnud Nõukogude allveelaevas Komsomolets puhkes suur tulekahju. Koos laevaga läks põhja 42 inimest, 27-l õnnestus aga eluga pääseda.
