“Kurski” viimased tunnid
Alljärgnevalt väljavõtted Venemaa kaitseministri intervjuust:
Sergejev: Allveelaev täitis õppuste raames ülesannet – üritasid tulistada rakette. Siis pidid nad ühes kindlas sektoris otsima laevu ja tulistama neid torpeedodega. “Kurski” komandör kandis ette, et esimene osa ülesandest täideti edukalt. Teise ülesande edukast täitmisest pidi allveelaeva komandör ette kandma laupäeval kell 18 Moskva aja järgi. Sel kellaajal allveelaevalt kontakti ei võetud.
Põhjalaevastiku ülem admiral Vjateslav Popov andis allveelaevale korralduse teatada oma asukohast ja tegemistest. Reeglid näevad ette, et allveelaev peab saatma vastuse nelja tunni jooksul. Seda ei juhtunud. Allveelaev ei võtnud ühendust. Samal ajal (s.o pärast kella 18-st Moskva aja järgi) alustas Põhjalaevastiku ülemjuhataja ettevalmistusi otsinguteks ja päästetöödeks.
Allveelaev leiti üles 13-ndal augustil. Kõigepealt leiti üks tundmatu objekt, seejärel teine. See identifitseeriti kell 18.40 Moskva aja järgi. Siis selgitati välja, et tegu on ikka meie allveelaevaga. Laevalt koputati 2 korda: 13ndal ja 14ndal augustil. Saime kätte lühikese teate – “SOS, vesi”.
Nüüd on teada, et õnnetuse põhjus oli kokkupõrge ja meie või kellegi teise katsed vett välja pumbata, ei oleks olnud edukad. Meie ja brittide päästemehhanismid on põhimõtteliselt samasugused.
Ma kaldun arvama, et tegemist oli mingi objektiga kokkupõrkamisega, kõige tõenäolisemalt veealuse objektiga See oli suur, umbes allveelaeva “Kursk” suurune objekt
Intervjueerija: Ei ole olnud mingeid teateid kahe plahvatuse kohta, mille registreeris Norra seismoloogiajaam. Kas meie teenistused lindistasid plahvatusi?
Sergejev: Jah, ka meie teenistused lindistasid neid Erinev on see, et veel üks - kolmas plahvatus – lindistati kell 7.44 Moskva aja järgi. Selle lindistas meie allveelaev.
Intervjueerija: Mis see võis olla?
Sergejev: See vajab veel täiendavat uurimist.
Putini informeerimine.
Kell 19.00 laupäeva õhtul Moskva aja järgi teatasin oma töökohalt presidendile, et allveelaev ei tule sideseansile ja ütlesin ka laeva arvatava asukoha, kuigi sel hetkel otsiti sellele veel kinnitust. Pärast seda kontakteerus president minu ja teiste kõrgete sõjaväelastega mitu korda. Ma kandsin talle kõigest ette vähemalt kaks korda päevas. Ta küsis minu käest kogu aeg, et mis tehtud on ja mida on vaja teha.
President küsis minult ka, et kas ta peab sündmuskohale tulema? Et öelda teile tõtt, ütlesin ma presidendile: “Vladimir Vladimirovit, ma isiklikult usun, et kindel käsuliin on organiseeritud ja laeva ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks kulus arvatust vähem aega – minu arvates ei ole Teie kohalolek tingimata vajalik. Ma usun siiani, et mu nõuanne oli õige
Välisabi. See kõik on lindistatud. Kolmapäeval, 16ndal augustil, tuli esimene pakkumine ja mereväe ülemjuhataja võttis selle viivitamata vastu Põhjamere laevastikul on väga head tuukrid, kuid ei ole varustust, mis võimaldaks neil töötada. Vastav tehnika on Musta mere laevastikul, Vaikse ookeani Laevastikul, Baltimerel .ikkagi, nende seisukord on vilets. Balti mere laevastikul on 1938.a. ehitatud katamaraan abistamaks süvamere töödel.
