Kurt ja pime: Venemaa ja EL räägivad jälle inimõigustest
Täna Brüsselis aset leidva kuuenda kohtumiste ringi eelõhtul korraldas Euroopa Parlamendi inimõiguskomisjon mõttevahetuse 11 juhtiva Vene valitsusvälise organisatsiooni liidri osalusel.
Kõigi 11 eest kõnelenud Lev Ponomarjov liikumisest Inimõiguste Eest ütles, et Vene võime aktivistide vaated ei huvita ja mingeid tagajärgi pole kohtumised EL-i esindajatega samuti toonud. “Dialoog on jõudnud ummikusse,” ütles Ponomarjov, lisades, et toimuv on kui “kõnelus kurdi ja pimeda vahel”.
Ponomarjov leidis, et EL peab kohtumisi liiga madala astme ametnikega, “kes ei otsusta midagi”. Vene võimud ei saada omakorda esindajaid dialoogi raames toimuvatele EL-i ametnike vestlustele Vene valitsusväliste organisatsioonide esindajatega. Ka eilsele kuulamisele europarlamendis keeldus Vene saatkond vaatlejat saatmast.
Eilsel üritusel osalenud EL-i välispoliitika koordinaatori Javier Solana eriesindaja inimõiguste küsimuses eestlanna Riina Kionka kinnitas, et jagab vene aktivistide muret.
Räägitakse, kuid tulemusi pole
Kuigi Kionka tunnistas sisuliselt EL-i ja Venemaa inimõigusdialoogi karilejooksmist, kaitses ta Brüsseli soovi kõnelusi jätkata. “Parem on rääkida, kui mitte üldse rääkida,” ütles Kionka. Ta lisas, et EL analüüsib praegu probleemsete riikidega peetavate konsultatsioonide mõttekust.
Kuigi Venemaa võimud väldivad aktivistide kohtumisi EL-is, on nende huvi kodumaal samade inimeste vastu otsene ja lämmatav. Keskuse Demos esindaja Tatjana Lok‰ina sõnul on enne detsembrivalimisi kogu kodanikuühiskond sattunud suure surve alla. “Surve all on kõik sõltumatud jõud Venemaal,” ütles ta. “Surve liigid varieeruvad halduslikest kriminaalseteni, avalikest ähvardustest vägivallani.”
Riina Kionka lubas, et EL esitleb täna oma pikka murede nimekirja. Vene aktivistid eeldavad, et Moskva omalt poolt keskendub Eesti ja Läti vähemustele ning islamofoobia levikule Lääne-Euroopas.
