Kyoto kliimalepet asutakse täitma

Pärast päeva ja öö kestnud intensiivset kõnelustevooru suudeti Bonnis toimunud kliimakonverentsil saavutada kokkulepe, millega 178 riiki asuvad kliimasoojenemise vastu võitlema.

Juba nädala eest alanud läbirääkimistel, mis USA kui suurima kliimasoojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside tootja vastuseisu tõttu ähvardasid nurjuda, jõuti eile hommikul kompromissini. 1997. aastal sõlmitud Kyoto protokoll peaks nüüd seega jõustuma, kuigi USA sellest ikkagi kõrvale jäi.

“Nüüd võime me minna koju ja lastele silma vaadata,” ütles Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Margot Wallström. Optimistlikult rõõmustasid ka teised Euroopa esindajad, kuigi kasvuhoonegaase vähendatakse vähem kui Kyoto protokoll ette nägi ning Jaapanile tehti olulisi järeleandmisi.

JAAPANI NÕUSOLEK PÄÄSTIS KLIIMALEPPE. Viimaseks komistuskiviks oligi Jaapani vastuseis mõne kokkuleppe sätte sõnastusele, mis määratlesid, kuidas riigid peavad protokolli täitma ja mis saab siis, kui nad seda ei täida. Sõnastust muudeti ning sellega saavutati Jaapani nõusolek, mis oli ülioluline, kuna protokolli jõustumiseks oli vaja nõusolekut just nii paljudelt riikidelt, kes kokku toodavad veidi enam kui poole kasvuhoonegaasidest.

Millised täpselt olid Jaapanile tehtud järeleandmised, on esialgu jäänud selgusetuks. Reuters teatas Euroopa Liidu juhtläbirääkijale, Belgia energiaministrile viidates, et Jaapan saavutas eraldi kokkuleppe elluviimismehhanismide osas.

ALANDATI KASVUHOONEGAASIDE VÄHENDAMISE MÄÄRA. Kompromiss saavutati konverentsi juhataja, Hollandi keskkonnaministri Jan Pronki ettepanekute alusel. Põhiliseks neis oli nelja aasta eest Kyoto protokollis paika pandud kasvuhoonegaaside vähendamise määra muutmine. Kyoto nõudis tööstusriikidelt kuue väidetavalt kõige olulisemal määral kliimasoojenemist põhjustava heitgaasi vähendamist 5,2 protsenti allapoole 1990. aasta taset ja seda 11 aasta jooksul. Bonni kokkulepe alandab BBC teatel aga seda protsenti ligikaudu kaheni.

Eurovolinik Wallström pidas saavutatut siiski oluliseks võiduks, kuna Kyoto protokoll olevat nüüd päästetud. “Nüüd saame me alustada ratifitseerimisprotsessi ja maad saavad hakata kliimamuutustega tegelema. Kriitikat võib palju teha, aga me tahame selle kompromissiga elada,” märkis Wallström.

Keskkonnaaktivistid tervitasid Bonnis saavutatut üsna vaoshoitult. Näiteks Kate Hampton ühendusest Maa Sõbrad ütles: “See on triumf kogu maailma kodanikele. See on ka poliitiline katastroof president Bushile. Aga hind edu eest on kõrge: protokoll on palju-palju lahjem, selle mõju kliimale on väga palju väiksem.”