Lahkuva Putini pärandus Medvedevile – Nõukogude-stiilis hääletav Tšetšeenia
Sissesõitu Tšetšeenia pealinna Groznõisse tähistab uhke triumfikaare moodi ehitis, millel ripuvad kaks suurt plakatit – Vladimir Putini ja Ahmad Kadõrovi portreed. Sama paar tervitab kõiki Groznõi uhiuude lennujaama maabujaid. Ükskõik, kuhu lähed, ikka Putini portreed kõrvuti vana või noore Kadõroviga.
Imetleme kolleegidega Groznõisse sissesõitu, kui ootamatult peatub meie kõrval sportlik 600-seeria musta värvi Mercedes ja rooli tagant astub välja mees. Samuti mustas, kerge habe ees.
„Tere, mina olen Ramzan! Kuidas meeldib? Kõik minu tehtud!” Ja näitab käega eemal paistva, varemetest üles ehitatud Groznõi poole. Ta on Ramzan Kadõrov, Tšetšeenia 32-aastane president ja peremees, kuue lapse isa. Tema isa Ahmad Kadõrov oli Tšetšeenia üle-eelmine president, kes tapeti atendaadis 2004. aastal.
Ramzan ei valeta. Juba kolmandat aastat pole 1,2 miljoni elanikuga Tšetšeenia ametlikult sõjategevuspiirkond (lahingud lõppesid sisuliselt juba kuus aastat tagasi) ning selle ajaga on vähemalt Groznõi ümbrus niivõrd muutunud, et sõja jälgi pole kuskil näha.
Ja rahvas tänaval kiidab noort Kadõrovit ja Putinit nagu jumalaid. Sõna otseses mõttes.
„Ramzan on meie jaoks nagu püha mees. Niikaua, kuni tema juhib Tšetšeeniat, ei juhtu meiega mitte midagi halba,” ütleb Liza Suleimanova (44) Groznõi kesklinnas. Ja ta pole ainus, kes selliseid harjumatuid ülivõrdeid kasutab. Sama kehtib Putini kohta.
Inimesed seostavad kõiki positiivseid muutusi Tšetšeenias Ramzan Kadõrovi ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Noorem Kadõrov on omakorda Putini suurimaid fänne üle Venemaa. Raske on leida kedagi teist, kes nii ülevoolavalt on Putinit viimastel aastatel kiitnud.
„Kõik meie suured muutused on toimunud tänu ühele inimesele, nimelt president Putinile, ja rahvas tunneb seda,” teatab Kadõrov välisajakirjanikele.
Tšetšeenia rahva tänutunne ametist lahkuva Putini vastu on ametlikult koguni nii suur, et selle väljendumine hiljutistel parlamendivalimistel hämmastas isegi Venemaa enda paljunäinud inimesi.
President Putin kandideeris valimistel võimupartei Ühtse Venemaa esinumbrina ning valimisi serveeriti kui usaldushääletust rahvuslikule liidrile. Tulemused Tšetšeenias – valimas käis 99,6 protsenti ning neist üle 98 protsendi hääletas Ühtse Venemaa poolt, mille kohalik esinumber oli loomulikult Ramzan Kadõrov. Need olid parimad näitajad Venemaal peale Nõukogude Liidus toimunud ühepartei „valimisi”.
President Kadõrovi kodurajoonis Gudermesis osalesid ametlikel andmetel valimistel kõik 100 protsenti hääletamisõigusega inimestest. Sellist asja juhtus veel paaris Dagestani rajoonis.
„Putin on aus ja õiglane, ei varasta, sellepärast kõik hääletasid tema poolt,” seletab ajakirjanikele Groznõi haiglas diabeeti põdev Liza Darijeva. „Kui vaja, siis hääletame ka 200 protsenti tema poolt.”
Groznõi-lähedase Šali rajooni administratsiooni aseülem Abdula Sapijev lubab koguni, et homsetel presidendivalimistel ei tule protsent kindlasti väiksem, vaid pigem suurem. „Sest duumavalimistel oli halb ilm,” põhjendab ta. „Nüüd peaks tulema ilus ilm ja rahvast tuleb rohkem.”
Võib olla, sest need hiigelsuured numbrid tunduvad kaheldavad.
Isegi püssimeeste kaitse all Groznõi ja Šali tänavatel ringi käies õnnestub meil lühikese ajaga leida inimesi, kes väidavad, et nemad küll detsembris valimas ei käinud.
„Mina olin kogu päeva turul ja müüsin telefonikaarte,” ütleb 48-aastane Larissa. „Mina ei hääletanud, ma olin ka terve päev turul, lapsed on ju kodus näljas,” lisab tema sõbranna Liidia (42). „Meil vabu päevi pole.” 47-aastane Razet ütleb, et ei käinud valimas, sest polnud aega. „Aga haige vanaisa käis, ta käib alati,” lisab ta.
Sama, et ei käinud valimas, väidavad välisajakirjanikele Šali linnas peatuses seisvat mitu taksojuhti. „Kas oleks pidanud minema?” küsib üks naerdes.
Kohtudes seejärel Tšetšeenia parlamendi esimehe Dukvahha Abdurahmanoviga, palume tal kommenteerida, et kuidas meil õnnestus lühikese ajaga leida nii palju mitte hääletanuid. „See on juhus. Te sattusite juhuslikult nende 0,4 protsendi inimeste peale. Muud moodi ei oska ma seda seletada,” ütleb parlamendi juht.
Poolsalaja välisajakirjanikega kohtunud Memoriaali inimõiguste keskuse töötaja Natalja Jestemirova kinnitusel ei osalenud enamus Tšetšeenia elanikke detsembris valimistel. „Siin käib nii, nagu ka eelmistel valimistel, et ega kedagi ei sunnita jõuga valima minema. Kohalikud administratsioonid lihtsalt kirjutavad sellised numbrid nagu vaja.”
Tšetšeenia valimiskomisjoni esimees Ismail Baihanov seletab, et neile oli ka üllatus nii suur osavõtuprotsent. Nemad olevat oodanud 92-93 protsendist osalemist.
„See oli rahva usaldus võimu vastu, meie teame kõige paremini, mis tähendab elada ilma seadusteta,” ütleb ta. „Ma ei arva, et valimised Tšetšeenias mõjuvad negatiivselt Venemaa imidžile. Mõnele võivad need arvud naljakad tunduda, aga meie teame, et see on nii.”
Küsin Baihanovilt retsepti, kuidas saavutada valijate sellist usaldust. „Igal riigil on muidugi omad seadused ja omad võimalused, aga ma arvan, et kõige olulisem on valija informeeritus. Meie tegime selles osas väga suure töö ära,” loetleb ta soovitusi. „Teiseks, oma töösse ei tohi suhtuda ükskõikselt. Ja valimised tuleb muuta pidupäevaks, meil nii on. Seda kõike on teile muidugi raske seletada, sest te pole üle elanud seda, mida meie.”
Küsimusele, kas presidendivalimisteks kavatsetakse Tšetšeenias mobiliseerida ning tuua valima ka eelmine kord puudunud 0,4 protsenti, vastab Baihanov: „Meie oma tööd teame, meil pole vaja midagi õppida.”
Peale selle avaldab Tšetšeenia valimiskomisjoni esimees veel ühe uskumatuna tunduva fakti – alates 2000. aastast pole seal ühtedelgi valimistel esitatud mitte ühtegi ametlikku kaebust valimiste kohta! „Ma ei saa ju vägisi sundida inimesi kaebusi kirjutama,” laiutab Baihanov käsi. „Probleeme muidugi on mõningaid, mida me ise teame.”
Suure tõenäosusega homme ülekaalukalt Venemaa uueks presidendiks valitava Putini järeltulija Dmitri Medvedevi portreesid ei hakka Groznõis kusagil silma. Aga pole kahtlustki, et kui Ramzan Kadõrov seda sooviks, siis külvataks Tšetšeenia Medvedevi plakatitega üle.
„Meil tuleb administratsioonis peale valimisi kindlasti Putini asemel üles Medvedevi portree,” lubab Šali rajooni administratsiooni aseülem Abdula Sapijev. „Aga Ahmad Kadõrovi omad jäävad igaveseks, sest ta andis oma elu Tšetšeenia eest!”
Tundub, et Dmitri Medvedevit teatakse suhteliselt vähe Tšetšeenias. Kui küsida inimestelt, et kas nad presidendivalimistele lähevad, siis vastasid paljud nii, et muidugi lähvad ja hääletavad nagu alati Ramzani poolt. „Ramzan on meie president, sellepärast ma hääletan alati tema poolt,” räägib Šali turul Dagestanist toodud riideid müüv Bilat.
Medvedevi kohalikus valimisstaabis Groznõis võtab meid vastu võimupartei Ühtse Venemaa kohaliku osakonna peasekretär Abdulbek Vahajev. Kohe alguses teatab ta: „Mingit vastuseisu vabariigi juhtkonna poolt meie kampaaniale pole!” Vaatan selja taha, enamus välisajakirjanikke muigab. Peasekretäri väites ei kahtle keegi.
Reportaaži Groznõi ülesehitamisest ja inimeste elust seal lugege järgmise nädala Eesti Päevalehest.
INTERVJUU
Ramzan Kadõrov: me olime ja oleme koos Venemaaga
Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov kohtub ajakirjanikega väidetavalt juhuslikult. Ta ütleb, et sõitis pealelõunal Groznõist koju Gudermesi palvetama ning peatus tee ääres, kui nägi tuttavaid nägusid. Ta annab meile, välisajakirjanikele täpselt viieminutise lühiintervjuu keset maantee kahte sõidusuunda eraldavat kitsast rohelist riba.
Venemaa ja Tšetšeenia vahel on juba 200 aastat järjest konflikte olnud. Kas te usute, et sõjad on nüüd igaveseks lõppenud?
Mitte kunagi pole antud võimalust meie rahval ise otsustada. Referendumil me ütlesime oma arvamuse välja, et meie tahame elada Vene Föderatsioonis (90 % toetas seda 2003. aastal-toim.). Me olime ja oleme koos Venemaaga. Sajanditeks, ning hakkame kaitsma Venemaa Föderatsioone huve.
Milline on Tšetšeenia tulevik?
Kõige õitsvam, kõige stabiilsem, kõige demokraatlikum vabariik, see saab olema Tšetšeenia. Kogu maailmas! (Ja naerab rõõmsalt.) Meil on väga palju kokkuleppeid investoritega, kes hakkavad siia raha panema. Põllumajandusse, tööstusse. Väga palju uusi töökohti tekib. Me päevast päeva töötame ainult rahva hüvanguks.
Miks suured muutused Tšetšeenias algasid alles siis, kui teie võimule tulite? Putin on ju juba ammu võimul.
Alguses oli tähtis julgeolek ja alles siis ehitused, majandus. Meil on plaan paika pandud, kuidas me areneme ning praegu me läheme täpselt selle plaani järgi.
Kas teie saatus presidendina on seotud Putiniga?
Minu saatus on seotud ainult kõigevägevamaga. Kuidas tema tahab, selline on mu saatus. Ma olen usklik inimene.
Kui olukord on nii stabiilne siin, miks siin niipalju vägesid on? (Groznõi baasis paikneb umbes 15 000 Vene sisevägede võitlejat, Hankala baasis umbes 11-12 000 võitlejat-toim.)
Ma ei pea põhimõtteliselt vajalikuks enam Vene vägede kohaolekut julgeoleku tagamiseks. Me suudame ise oma siseministeeriumi erivägedega siin julgeoleku tagada. Aga Vene armee üksused peavad siin tingimata paiknema, kuna see on Venemaa territoorium. Mitte kaitsma Tšetšeeniat, vaid lihtsalt paiknema Venemaa Föderatsioonis.
Noores Kadõrovis pole enam jälgegi sellest endisest bojevikist mägedest, kes 2004. aastal, pärast tema isa tapmist atendaadis, ilmus Kremlisse Putini juurde dressides ja nahktagis. Ta kannab musta ülikonda ja tumedat polot, räägib väga viisakalt. Ja mitte ainult meiega kohtudes, seda on paljud juba varemgi märkinud.
Isegi vene keelt räägib paremini kui varem. Ta pole ju koolis käinud, sest esimese sõja ajal oli ta 18-19 ja läks nagu enamus tšetšeene mägedesse Vene vägede vastu võitlema.
Ühtegi turvaautot teda ei saada. Teda saadab vaid üks automaadiga turvamees. Ramzan Kadõrov istub ise rooli ja kihutab võimsa kiirendusega minema.
Tšetšeenia lühike lähiajalugu
Tšetšeenia kuulutas peale Nõukogude Liidust lagunemist ennast Venemaast sõltumatuks. Venemaa tollane president Boriss Jeltsin saatis Moskva kontrolli taastamiseks 1994. aastal Tšetšeeniasse Vene väed. Pärast kaks aastat kestnud veriseid lahinguid said Vene väed Džohhar Dudajevi ja Aslan Mashadovi juhitud tšetšeeni mässuliste käest lüüa. De facto lõid tšetšeenid seejärel iseseisva riigi, mida tunnustas näiteks Gruusia.
Pärast seni arusaamatut tšetšeenide sissetungi Dagestani 1999. aastal, saatis tollane Vene peaminister Vladimir Putin taas Vene väed Tšetšeeniasse, piirates ümber Groznõi. Pealetung õnnestus ning juba presidendiks saanud Putin määras Moskva-meelse administratsiooni ülemaks mässuliste ühe endise juhi, nende endise peamufti Ahmad Kadõrovi. Pärast Ahmad Kadõrovi tapmist 2004. aastal võttis Putini heakskiidul Tšetšeenias sisulise võimu üle 29-aastane Ramzan Kadõrov. Aasta tagasi kuulutati Ramzan Kadõrov Tšetšeenia presidendiks.
Hinnanguliselt hukkus või jäi teadmata kadunuks kahe Tšetšeenia sõja jooksul vähemalt sada tuhat inimest. Täpseid arve ei tea tänaseni keegi.
EPL
