Asi sai alguse möödunud kuul, kui ajalehe Bild reporter ja fotograaf käisid loomaaias uurimas, mida kavatsetakse näidata uues väljapanekus „Gondwana maa”. Nii sattuski ühe elukana piltidele kõõrdsilmne opossum, kes hoogsalt populaarsust hakkas koguma.

Märkimisväärne hitt

Heidi tähelend on võrreldav mõne aasta taguse Berliini loomaaia jääkarupoja Knuti vaimustusega. Neid kahte seob seegi, et helilooja ja muusik Stefan Langner, kes kirjutas laulukese Knutist, pani kärmelt laulu sisse ka Heidi. Kolme väikese tüdruku esitatud palast „Opossum Heidi schielt” on Youtube’is saanud märkimisväärne hitt.

Ajastule iseloomulikult on Heidi ka Facebookis, kus ta kogus kiiresti enam kui 65 000 sõpra ja neid lisandub muidugi veel ja veel. Nädala-paari pärast jõuavad lettidele ka kaisuopossumid, sest mänguasjade käsitöökoda Kösen haistis äriideed ja on asunud valmistama pehme täidisega opossumeid kahes suuruses.

Heidi on „leidlaps” ja pärit Ameerikast. Leipzigi loomaaia teatel toodi ta koos oma õega – kellele pandi nimeks Naira – ühte metsloomade varjupaika Põhja-Carolinas. Sealt rändasid õeksed Odense loomaaeda Taanis ja edasi Leipzigi möödunud aasta mais.

Heidi kõõrdsilmsuse põhjus on selgusetu, kuid loomaaiatöötajad arvavad, et see võib olla tingitud tema ülekaalust, mis-tõttu on silmade taha tekkinud rasvakogumikud. Mingit valu või vaeva talle aga silmavaade ei tekitavat.

Kes on opossum?

••    Opossumid on läänepoolkera suurimad kukkurloomalised, keda leidub nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikas. USA-s tavatsetakse neid nimetada ka possumiteks, mis on veidi ebatäpne, sest sellenimelised loomad elavad Austraalias.

••    Heidi esindab Kesk- ja Põhja-Ameerikas levinud Virginia opossumi liiki. Idarannikul ulatub nende laienev leviala nüüdseks juba Torontoni ja sisemaa suunas kuni Kaljumägedeni.

••    Üks esimesi kirjeldusi Virginia opossumist on pärit aastas 1608, mil teda iseloomustati sea pea, roti saba ja kassisuuruse kerega elukana, kel kõhu all kott järeltulijate kandmiseks. Kere pikkus võib suuresti varieeruda: 35–94 cm, lisaks 21–47 cm karvutu saba, millega nooremad ehk kergemad isendid suudavad ka puu otsas rippuda.

••    Virginia opossumi tuntuimaks omapäraks on surnu teesklemine ohuolukorras. Hirmu tundes ja tõenäoliselt mitteteadliku reaktsioonina langeb opossum peaaegu koomasse tundideks, silmad ja suu pärani, keel väljas ja vaht lõugade vahelt nirisemas, pärakust nõrgumas haisev vedelik.