Aegade algusest ja küllap ka lõpuni ei lakka mered lainetamast ning kui loksuva energia kätte saaks, oleksid paljud mured suures osas murtud. Lõunamandril ongi juba olemas töötav prototüüp elektrijaamast, mis ammutab energiat lainetest ega saasta keskkonda mingil moel. Peagi algab esimese sellise kommertskasutusse mineva elektrijaama ehitamine.

„Lainetesse on juba kontsentreeritud päikeseenergia,” seletas Reutersile Michael Ottaviano, kes juhib Austraalias tegutsevat ettevõtet Carnegie Corp, mis arendab nn lainepõllundusega elektritootmise tehnoloogiat. „Päike soojendab maakera, tekitades tuuli, mis omakorda panevad vee lainetama.”

Vana-Kreeka müütilise mereeluka Keto järgi Cetoks nimetatud meetodi mõtles juba 1970. aastatel välja Lääne-Austraalias tegutsenud ärimees Alan Burns. Esimese sellise elektrijaama ehitus algas 1999. aastal ja 2005. aastast on olemas töötav prototüüp.

Lainete edasi-tagasi liikumine paneb pumbad tööle ja vesi surutakse suure rõhu all kaldale. Vesi liigub surve all läbi membraani, mis puhastab selle sooladest. Edasi liigub endiselt vee-aluste pumpade survestatud vesi generaatorisse, pannes pöörlema elektrit tootva turbiini. Lõpuks läheb kasutatud vesi tagasi merre.

400 miljonit

Ottaviano sõnul läheb 50-megavatise elektrijaama rajamine maksma kuni 400 miljonit Austraalia dollarit. Tema arvestuste kohaselt oleks Austraalia lõunarannikul võimalik toota 500 000 megavatti elektrit, kui paigutada poid sügavamale kui 50 meetrit. Neid madalamasse vette pannes on potentsiaali 170 000 mega-vatiks.

Päike, tuul ja maapõuesoojus

•• Kuna Austraalias on küllaga päikesepaistet, tugevaid tuuli ja vaibumatuid laineid, panustataksegi neid elektritootmisse, unustamata ka geotermaalenergiat. Eesmärgiks on saada kümne aasta pärast vähemalt viiendik vajalikust energiast taastuvallikaist.

•• Tuulest saab Austraalia praegu tuhat megavatti, 2020. aastaks loodetakse saada 5000 megavatti. Enamik tuulejaamu asub lõuna- ja edelarannikul.

•• Seni enamasti väikese võimsusega päikesepaneele näeb aina enamate majade katustel. Riiklike subsiidiumidega soodustatakse enam kui 1500-vatiste seadmete kasutamist ja ühe majapidamise tarbest ülejääva energia müümist elektrivõrku.

•• Geotermaalenergiast elektri tootmiseks peetakse parimaks Austraalia keskosa, kus on ulatuslikel aladel graniiti, milles olevad radioaktiivsed elemendid annavad lagunedes lisasoojust. Kolme kuni viie kilomeetri sügavused puuraugud ulatuvad kivimikihtidesse, kus temperatuur on 200–300 kraadi.