Täna nõudsid kaks valitsuskoalitsiooni kuuluvat erakonda - endise peaministri ja mõjuka ärimehe Andris Šķēlega seotud Rahvapartei ning roheliste ja põllumeeste liit - Godmanise tagasiastumist.

Islandi oma järel on Läti teine Euroopa valitsus, mis on majanduskriisi ohvriks langenud. Lätis vinduva poliitilise ja majandusliku kriisi keskel on takerdunud poliitilistesse lahkhelidesse Godmanise eest veetud valitsuse reformimise kava, mis näeb ette osa ministeeriumide kaotamist ja ministrikohtade arvu vähendamist.

Uue valitsuse moodustamise läbirääkimistest hakkavad tõenäoliselt osa võtma kõik parlamendis esindatud erakonnad peale vasaktsentristliku peamiselt venekeelseid valijaid esindava erakonna Inimõiguste Eest Ühtses Lätis.

Järgmiseks peaministriks võib saada riigikontrolör Inguna Sudraba või Rahvaparteisse kuuluv praegune välisminister Māris Riekstiņš. Seni opositsioonis asunud parempoolne erakond Jaunais Laiks andis teada, et erakonna meelest oleks parim peaminister Sudraba.

"On võimalik, et nad suudavad kokku panna uue koalitsiooni, kuid mulle tundub, et see tähendab pigem uusi valimisi," kommenteeris Reutersi uudisteagentuurile Danske Banki arenevate turgude analüüsijuht Lars Christensen. "Arutusele tuleb ainult üks asi, kokkuhoiumeetmed ja Rahvusvahelise Valuutafondi abipakett. Võimalik, et mõned erakonnad peavad oluliseks Rahvusvahelise Valuutafondi paketist eemalduda, mis tähendaks Läti majandusele väga halbu uudiseid."

Läti erakonnad on valimisõigusliku rahva seas üsna ebapopulaarsed ning tundub, et muutuvad üha ebapopulaarsemaks, näitas kuu aega tagasi tehtud TV3 tellitud uuring. Seimi 5protsendilise valimiskünnise oleks ületanud ainult kaks - siis opositsiooni kuuluvat - erakonda: peamiselt venekeelseid valitjaid esindav Üksmeele Keskus (Tsentr soglasija) 9 protsendiga häältest ja endise peaministri Einars Repše erakond Uus Aeg (Jaunais Laiks) 5,1 protsendiga häältest.

Sealjuures oli Üksmeele Keskus kaotanud toetusest detsembriga võrreldes 2,4 protsendipunkti ja Uus Aeg 1,1 protsendipunkti.