Läti püüab ränga kokkuhoiu ja maksutõstmisega kriisi võita
Läti riik ei ole pankrotis, kinnitas peaminister Ivars Godmanis. Palku ju makstakse endiselt välja, muidki kohustusi täidetakse. Kuid tegemaks seda ka 2010. aastal on vaja välisabi, lisas valitsusjuht.
Selle hind võib aga Läti riigile ja eriti rahvale rängaks kujuneda. Koostöös Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ametnikega on Läti valitsus pannud kokku päästeplaani, mille elluviimine on eelduseks IMF-ilt miljarditesse ulatuva laenu saamiseks. Kuid sellegipoolest ei pruugi laen tulla ega ka päästmine õnnestuda. Ehk nagu on tõdetud meedias: peaminister valmistub andma kriisile purustavat lööki, kui see aga luhtub, on samasugune hoop juba antud rahvale ja riigile.
Programmi eesmärk on ilus: majanduse stabiliseerimine, võimalike likviidsusprobleemide lahendamine, pangandussektori kindlustamine, stabiilse valuutapoliitika säilitamine ja riigieelarve tasakaalustamine. Sihiks on mõistagi ka majanduse konkurentsivõime tõstmine ja SKT kasvu taastamine.
Aga see on ka kogu ilu. Või siiski üks asi veel: üksikisiku tulumaks alaneb uuest aastast 25 protsendilt 23-ni. Seda juhul, kui parlament peaminister Ivars Godmanise esitatud päästeplaani heaks kiidab.
Kõigi ülejäänud arvude taga on aga vaid häda ja viletsus, isegi kui nõustuda nendega, kelle meelest riiklikust pankrotist pääsemiseks muid võimalusi enam polegi.
Niisiis tõuseb käibemaks seniselt 18 protsendilt 21-ni, soodusmäär aga viielt kümne protsendini. Seejuures jääb soodusmäär alles vaid ravimitele, väikelaste kaupadele, riigisisesele ühistranspordile, eratarbijate toaküttele ja elektrile. Kõik muud erinevused kaovad ja mõnes valdkonnas hüppab käibemaks viielt 21 protsendini kohe 1. jaanuaril. Head uut aastat!
Samad sõnad saab öelda ka kõigile, kelle palk tuleb riigilt. Nii riigiametites kui ka avalikku teenust pakkuvates riigieelarvelistes asutustes vähendatakse töötajate hulka või nende palgafondi 15 protsenti. Käivitada võidakse ka plaan B – otsene töötasu kärpimine kümnendiku võrra. Kõik see puudutab ka kohalike omavalitsuste töötajaid. Kärbe käib ka riigile kuuluvate ettevõtete tööjõukulude kohta, kusjuures selliste ettevõtete järgmise aasta kasumist võtab riik ära 50 protsenti. Eranditult, kui kasumit muidugi üldse tuleb.
Vaid tervishoid pääseb
Lausa veerandi võrra vähendatakse kulutusi riigile vajalike kaupade ja teenuste ostmiseks ja samas mahus kärbitakse ka riiklikke subsiidiume, välja arvatud tervishoiu vallas. Aga see pole veel kõik. Ehk teisisõnu: sellest pole veel abi. Kust veel tulusid kraapida? Aktsiisid! Bensiiniaktsiisile juurde 18 protsenti, diislikütusele 21,2 ja kohviaktsiis kahekordseks.
Selliste meetmetega loodetakse kokku saada juba kolmas versioon 2009. aasta eelarvest, milles riigi tulud oleksid 4,406 miljardit latti ja kulud 5,146 miljardit. Kavandatud puudujääk oleks 4,9 protsenti SKT-st.
Valitsusjuht oli teisipäeval 2010. aastal terendavast pankrotist rääkides ilmselt liigagi optimistlik. Rahandusminister Atis Slakterise sõnul ei saa Läti ilma sellist säästuprogrammi vastu võtmata välislaenu ja siis osutuks riik maksejõuetuks juba eeloleval kevadel. „Meil on sõjaolukord! Tegutseda tuleb kiiresti!” kuulutas endine kaitseminister Slakteris.
Langus?
See on ju kokkuvarisemine
•• Läti statistikaameti sel nädalal avaldatud SKT andmed olid kurvad, nagu juba tavaks saanud.
•• Majanduslangus oli kolmandas kvartalis 4,6 protsenti. Lausa uskumatult ilus tundub selle kõrval juba ununenud esimese kvartali kasv 3,3 protsenti ja teise kvartali 0,1-protsendisel kasvulgi pole viga.
•• Kolmanda kvartali langus oli kaubanduses 8,6 protsenti, töötlevas tööstuses 8,9 protsenti, elamuehituses 7,4 protsenti ja finantsteeninduses 10,9.
•• Tarbijakulutuste vähenemine kogub ilmselt alles hoogu. Kolmandas kvartalis kulutati toidule 1,4 ja transpordile 0,9 protsenti vähem. Selge see, et neid kaupu ja teenuseid on iga päev vaja. Kuid kui saab vanadega hakkama, jäetakse uued ostmata, nagu näitab riiete ja jalatsite soetamise 9,4-protsendine vähenemine.
•• Ametlikku tööpuudust on praegu 6,1 protsenti, kuid hinnanguliselt pakuvad eksperdid selleks juba kümmet protsenti ja järgmiseks aastaks 12–15 või lausa 15–20 protsenti.
Milleks siis IMF-i laen?
Puudujäägi katmine
•• Laenu kasutamise eesmärgid ja ka selle suurus on jäänud ähmaseks. Peaminister Godmanise sõnul on laenu eesmärk eelarvepuudujäägi katmine. Päästeplaani kärbetest üksi ei piisa, umbes viie protsendi osas SKT-st on vaja välisabi.
Ettevõtjate toetamine
•• Godmanise kinnitusel kulub osa laenust ettevõtjate toetamiseks ja tagatisfondi loomiseks pankadele, kes saaksid siis anda laenu ettevõtetele – neile, kel käimas EL-i fondidega seotud projektid, aga kes saavad EL-i vahendid kätte alles projekti realiseerudes.
Rahakursi hoidmine
•• Ilmselt üks olulisemaid välisabi palumise eesmärke on aga ikkagi lati kursi hoidmine. Läti keskpank tunnistas möödunud nädalal, et selleks on kahe kuuga kulutatud 30 protsenti reservidest, mida nüüdseks on järel 2,7 miljardit latti. IMF-i ametnikud olevat arutanud devalveerimise võimalust, kuid leppinud Läti valitsuse seisukohaga, et sellest poleks abi.
