Põhjuseks on see, et pärast 1. juulit sündinud lapse vanem hakkab saama tööl käies vähem toetust ning paika pannakse ka maksimummäär.

Kuid kuskile tuleb tärmin seada, sest nagu rõhutab Läti peaminister Valdis Dombrovs­kis, pole ei õiguslikust ega emotsionaalsest vaatenurgast lubatav kärpida toetust neil, kes seda juba saavad.

Sotsiaalministeeriumi kokkuhoiukavad näevad ette nn vanemapalga vähendamise 70-lt 50 protsendini vanema varasemast palgast, kui too läheb tööle, ja maksimummäära 500 latti (11 000 krooni) kuus.

Sünnitoetust vähem

Seni makstakse ühele vanemale aasta jooksul täielikku vanemapalka, sõltumata sellest, kas ta on töötanud. Seetõttu on sageli kasulikum, et toetuse saajaks vormistab end isa, kes ka edasi tööl käib. Nii saabki Lätis praegu iga teine isa vanematoetust, kirjutas Delfi.lv. Keskmine „isapalk” on ligi 500 ja „emapalk” 450 latti.

Kaotatakse ka ühekordsed laste arvust sõltuvad sünnitoetused, mis seni olid esimesel lapsel sada, teisel 150 ning kolmandal ja enamal 200 latti. Alles jääb ühekordne sünnitoetus 296 latti.

Noorema kui aastase ja vanema kui 19-aastase lapse eest ei maksta enam ka peretoetust. Seni võis seda saada kuni 20. eluaastani, kui laps õppis üldharidus- või kutsekoolis. Peretoetus esimese lapse eest on kaheksa, teise eest 9,6, kolmanda eest 12,8 ning iga järgneva eest 14,6 latti kuus.

Muud toetused

Töötutoetus

•• Saamise aeg pikeneb üheksa kuuni (seni neli või kuus kuud sõltuvalt tööstaažist), kuid lisakuude toetus on piiratud 45 latiga. Esimesel kolmel kuul on toetus sada, järgmisel kolmel 75 protsenti palgast.

Haigushüvitis

•• Saamise maksimumaeg lüheneb 26 kuule (seni 52). Hüvitis on 80 protsenti palgast.

Pension

•• 1. jaanuarist kavatsetakse üle vaadata isikute ring, kes võivad minna pensionile viis aastat enne pensioniiga. Kaalutakse pensionidele 300-latise maksimumi seadmist.

Töövõimetushüvitis

•• Makstakse vaid invaliidiks tunnistatud inimestele. Seni said kompensatsiooni ka need, kel oli tuvastatud töövõimetuse 10–20-protsendine kaotus.