Lätilgi on oma Titanic ja Bermuda kolmnurk

Hiljaaegu trükivalgust näinud kogumik, mis kirjeldab Lätis 20. sajandil juhtunud katastroofe, kadus raamatulettidelt hetkega. Ohvriterohkeid loodus-stiihiaid ja õnnetusi koondava raamatu autor kirjeldab ka katastroofe, mis võivad Lätit ja ko-gu Balti regiooni varitseda tulevikus.

Kevadel ja sügisel möllavad tormi-iilid ja üleujutused pole kogumiku autori, ajaloolase Gaitis Grutupsi hinnangul põrmugi erandlikud. Näitena kirjeldab ta üleujutust Riias 1969. aastal, mil registreeriti viimase 300 aasta suurim tuulekiirus 34 m/s, mis põhjustas katastroofilisi üleujutusi. Nii ujutas suurvesi toona üle Riia sadama-ala, Väinajõe saared ja Jurmala, purustades kaitsetammid ja põhjustades viie inimese surma.

Riia vajab tammisid. Raamatu autor kinnitab, et kliima soojenemisest ja tammide amortiseerumisest lähtuvalt ootavad Riiat traagilised üleujutused ning soovitab Hollandi eeskujul linna kaitseks tammisid rajada.

Suur osa kogumikust on pü-hendatud transpordiõnnetustele. Läbi aegade raskeimaks liiklus-õnnetuseks peetakse 1947. aastal Smiltenes juhtunud bussiavariid, mil teeäärset hoonet ramminud sõidukis kaotas elu 27 reisijat.

Mereõnnetusi kirjeldades märgib teose autor, et Lätil on olemas ka oma Titanic ja Bermuda kolmnurk. Titanicuks tituleeritakse Väinajõel 1950. aasta augustis reise alustanud jõelaev Majakovski, mis osutus riialaste seas sedavõrd populaarseks, et ülerahvastatus ajas selle kohe esimese reisi järel jõe põhja, surmates 147 inimest.

Bermuda kolmnurgaks Läti vetes on Ventspilsi ja Liepaja vaheline rannikuala, mille lähedal ootamatult merest kerkiv liivane rannaeend on põhjustanud ohtralt laevaõnnetusi. Neist ohvriterohkeim leidis aset Seitsmeaastase sõja ajal, mil Preisimaale purjetavast vene ekspeditsioonist leidis seal märja haua üle 300 meremehe.

Maavärin tuumajaama juures. Raamatu autor Grutups heidab pilgu ka tulevikku ning näeb suurima ohuallikana kogu Balti regioonile Ignalina aatomielektrijaama. Õnnetuse põh-jused ei pruugi olla tehnilised, vaid seismoloogilised. Ajaloolane osutab, et 17. sajandist on teada Ignalina lähistel mitu kirikutorni purustanud maavärin. Sada aastat tagasi purunes seal samal põhjusel Peterburi-Varssavi raudtee.