Organisatsiooni Läti-poolne koordinaator Normunds Grostinsh, viitas Eesti majandusministeeriumi tehtud uuringutele, et mingit majanduslikku efekti kellakeeramine ei anna, küll aga häirib see inimeste elurütmi.

"82 protsenti Eestis küsitletud inimesi väitis, et tunnevad suveajale ülemineku ebameeldivat mõju. Inimeste elu parandamine nõuab Lätis valitsuselt vaid ratsionaalset tegutsemist. Pealegi ei tekita selline otsus eelarvele erilisi probleeme," ütles Grostinsh BNSile.

Ööl vastu 31. oktoobrit läks Läti tagasi talveajale, lükates kellaosutid tunni võrra tagasi.

Kellakeeramine peaks Lätis säilima vähemalt 2001. aastani, kuni kehtivad Euroopa Liidu direktiivid Euroopas kooskõlastatud aja kehtestamiseks.

Eestis keerati kellaosuteid sel sügisel viimast korda, edaspidi suveajale enam üle ei minda.

Mõnda aega Kesk-Euroopa ajas elanud Leedu astus 31. oktoobril taas tagasi Ida-Euroopa ajavööndisse, kus praegu on ka Läti, Eesti ja Soome.

Baltic News Service