See on võrdne osalus kogu projektis. Nii nagu meie arvutused näitavad, võib kuni üks kolmandik koguinvesteeringust – viiest miljardist eurost – minna regionaalsesse ärisse, erinevate tööde tegemisse.

Hitachi [Jaapani reaktoritootja] inimesed käivad riikides ja näitavad kohalikele äriinimestele, milliseid ärivõimalusi avaneb projekti juurutamisel.

Kaliningradis juba ehitatakse tuumajaama ja Valgeveneski on sarnaseid plaane. Kas praegu on ikka piisavalt turgu Visaginase tuumajaamale?

Nagu kõik uurimused ja ka tuumajaama äriplaan näitavad, kujuneb kolmes Balti riigis alates 2020. aastast energiadefitsiit kuni 1,5 gigavatti.

Näiteks pärast Ignalina sulgemist ostame kuni 75 protsenti elektrienergiast kolmandatest riikidest, ennekõike Venemaalt. Selleks, et omada adekvaatset varustatust omaenda toodetud elektrienergiaga, oleme teinud põhjalikke uuringuid, et tuumaenergia tootmist gaasi- või tuuleenergiaga võrrelda ja on väga selge, et tuumaenergia on palju konkurentsivõimelisem.

Kaliningradi projektil on tõsine probleem turuga – sel pole korralikke ühendusi ja meie ei tea, kus nende turg saaks olema. Valgevene plaanidega on olukord veelgi ebakindlam, aga Valgevenel on oma energianõudmised.

Nii et te ei karda nendest konkurentsi?

Ei. Üldsegi mitte.

Miks kutsuti Hitachi sellesse projekti?

Kolm riiki käivitasid uue tuumajaama projekti juba 2005. aastal, kui tehti esimesed deklaratsioonid. Meie valitsus kiirendas 2008. aastal seda protsessi oluliselt.

2009. aastal kuulutati välja rahvusvaheline konkurss, et leida tehnoloogiapakkuja ja strateegiline investor ja eelmisel aastal saime kaks pakkumist maailma parimatelt tootjatelt – Hitachi-General Electricult ja Westinghouse-Toshibalt. Ärilises plaanis oli Hitachi pakkumine parem – nagu ka tehnoloogilises plaanis – ja valik oli seega kahe parima pakkumise vahel.

Kas mullune õnnetus Fukushima tuumajaamaga on kuidagi teie plaane mõjutanud?

Loomulikult mitte. Nagu oleme tuumajaama plaaninud, nii me ka jätkame. Loomulikult sundis Fukushima tuumaõnnetus rohkem ohutusele panustama.

Nagu me näeme oma põhjamaiste naabrite, eriti Soome pealt, kes ehitavad ka uusi tuumajaamu – viiendat reaktorit, millega on küll olnud viivitusi, ja nagu nad mullu teatasid, kavatsevad ehitada veel kaks rajatist –, on 2020. aastaks 60 protsenti Soome elektrivajadusest tagatud kodumaise tuumaenergiaga. Meie naabril Poolal pole küll praegu ühtki tuumajaama, kuid nad planeerivad 2030. aastaks kolme uut tuumajaama. Regioonis, kus meil ei ole oma maagaasi ega naftat ja kus ei ole häid alternatiive, on tuumaenergia tõesti parim valik.

Kas Poola on nüüd lõplikult Visaginase tuumaprojektist väljas?

Poola peatas oma osaluse. Firmade vahel käivad küll kõnelused, et Poola ettevõte [pisut üle poole energiaettevõttest PGE kuulub Poola riigile] võiks tulla tagasi ja nagu meie kolme peaministri kohtumisel hiljuti välja öeldi, on Poola projekti tagasi oodatud, kui ta vaid otsustab seda teha.

Te ei karda, et praegused majanduslikud probleemid Euroopas teevad uute suurprojektide rajamise keerukamaks?

Peamisi sissemakseid hakkab vaja minema alles pärast 2015. aastat. Nagu meie ettevõte on oma äriplaanis arvestanud, siis 60 protsenti rahast laenatakse, peamiselt Jaapani finantsasutustelt, kes annavad sellistele ettevõtmistele erilaene, ja 40 protsenti vajalikest investeeringutest kogub firma ise. Ja nagu nad arvestavad, muutub see veel suureks kasumiks, kui tuumajaam millalgi 2020. või 2021. aastal tööd alustab.

Teid ei hirmuta ka viivitused?

Me ei oota [projektiga] venitamist. Loomulikult praegu on veel kõnelused käimas – regionaalsete partnerite ja Hitachiga. Viimistleme praegu hanke tingimusi ja praegu käib meil ka debatt parlamendis, lisaks sellele, et kestavad aktsionäride kõnelused regionaalsete partnerite vahel. Me eeldame, et ehitustöödega saab pihta hakata 2015. aastal. Ja kõike tehakse suurepärases jaapani stiilis.Visaginase suurprojektBalti peaministrid avaldavad toetust

Leedu valitsus on andnud lõpliku heakskiidu kavale ehitada 2020.–2022. aastaks riiki uus tuumajaam, maksumusega viis kuni seitse miljardit eurot, edastas Reuters. See vajab ka veel seimi otsust, vihjatud on isegi referendumi vajadusele.

Suur osa rahast küll laenatakse, aga plaanide järgi saavad omapoolsete sissemaksetega uues tuumajaamas Leedu 38-, Eesti 22-, Läti 20- ja tuumajaama peamine ehitaja Hitachi 20-protsendilise osaluse. Tuumajaama asukohaks on planeeritud varasema Ignalina tuumajaama (suleti 2009. aastal) lähedal asuv Visaginas.

Poola on nüüdseks projektist eemaldunud. Eesti ja Läti lõplik heakskiit on ikka veel kõneluste taga kinni. Märtsis avaldasid peaministrid Andrius Kubilius, Andrus Ansip ja Valdis Dombrovskis omavahelisel kohtumisel küll projektile avalikku toetust.