Leegionäride päev Riias: võimud kardavad inimohvreid

Kuigi võimud on keelanud rahutuste kartuses kõik poliitilised väljaastumised, kogunes Riias Vabadussamba juurde väljakule umbes 300 inimest, kellest paljud tõid lilli. Erakonna Visu Latvijai! lipukandjad suundusid aga monumendi juurde.

Riia Vabadussammast ümbritsev väljak oli piiratud metalltõketega, liiklus vanalinnas oli ümber suunatud ja politsei viidud kõrgendatud tegutsemisvalmidusse, teatas lätikeelne Delfi. Veteranide kogunemine möödus vaatamata varasematele kartustele rahulikult.

Sõjaveteranide ühendus Daugavas Vanagi Latvijā esimees Jānis Atis Krūmiņš kinnitas Dienale, et ta ei karda provokatsioone, kuid kurtis, et on kurb, sest ta ei pääse monumendi juurde.
"Daugavas Vanagi on annetanud suure summa vabadussamba taastamiseks, kuid meil puudub koht meeleavalduseks," lisas ta.
Riia linnavolikogu esimees Jānis Birksi arvas aga, et provokatsioone ei suudeta vältida ja need võivad kaasa tuua inimohvreid. Ta kutsus Läti patrioote mitte alluma provokatsioonidele.
Kreml püüab aga naaberriigi poliitilist olukorda oma kasuks pöörata, saates aktivistid Riiga. Läti ja Venemaa piiril nädalavahetusel piirivalvurite poolt kinni peetud Öise Vahtkonna aktivist Dmitri Linter saadeti Venemaale tagasi. Läti territooriumilt saadeti välja ka Pjotr Puškarnõi, Larissa Neštšadimova, Dimitri Klenski, Sarkis Tatevosjan ja Aleksandr Kornilov.  Väidetavalt viibib Riias Maksim Reva.

Riia Vabadussamba juurde kogunemisega mälestatakse Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa poolt mobiliseeritud Läti sõdureid, kes sõdisid Läti leegioni ridades pealetungiva Nõukogude armee vastu.  Vastava kuupäevaga meenutatakse 16.–18. märtsil 1944 peetud Velikaja lahingut.
Läti leegion asutati 1943. aastal Hitleri korraldusel Waffen-SS-i koosseisus vormiliselt vabatahtlike üksusena, kuid kuna värbamine ei andnud soovitud tulemust, hakati sinna saatma ka sundmobiliseerituid.