Lendurite õudusunenäo naasmine
Islandi vulkaanid on pursanud nii kaua, kui inimkond mäletab. Kord üks, kord teine, kokku on sellel vulkaanilisel saareriigil välja käia isegi 130 tulemäge. Sellest ajast alates, kui saar 9. sajandil asustati, on nendest pursanud 18.
Niisiis ei tasu ka Grímsvötni purskama hakkamisest veel maailma lõppu lugema hakata, alates 10. sajandist on vulkaan endast elumärki andnud vähemalt 52 korda, neist 18 korda ainuüksi viimase saja aasta jooksul. Mõnda neist pursetest on küll siiani tähistatud küsimärgiga, sest kuna vulkaan asub paksu liustiku all, pole iga purse isegi jääst läbi murdnud. Ent selge on, et tegemist on ühe Islandi kõige aktiivsema vulkaaniga.
Saareriik on harjunud vulkaanide otsas elama, maa seest lähtuv kuumus aitab tagada näiteks 53 protsenti Islandi elektrivarustusest. Suurimast Nesjavelliri geotermaaljaamast pumbatakse torudesse 83-kraadilist vett, mis aitab kütta ligemale veerandit Reykjavíki kodusid. Kokku 87 protsenti Islandi kraanidest voolavat sooja vett on soojendatud just vulkaanilisel teel.
Suur probleem
Ometi hakkab Islandi vulkaaniline aktiivsus kujunema üha suuremaks probleemiks, ennekõike Euroopa ja Põhja-Ameerika jaoks. Varem on sealsed vulkaanipursked ajendanud vaid tagasihoidlikke lennukatkestusi, mullu aprillis Eyjafjölli nõlvadelt kerkima hakanud mürgine suits põhjustas aga ulatuslikke tõrkeid lennuliikluses Hispaaniast kuni Kaukaasiani ja teisalt Kanadani välja.
Paanika kestis maikuuni, juunis uinus vulkaan uuesti. Seniajani võib küsida, kas mullune õhuruumi sulgemine peaaegu kogu Euroopa kohal oli ülereageering. Lennukitootjad on kindlad, et vulkaaniline tolm ähvardab lennukeid tõsiselt kahjustada, kuid seni pole ükski lennuk alla kukkunud.
Nüüd on Euroopa silmitsi uue ohuga Islandilt. Grímsvötni kraatritest kerkiv suitsupilv on jõudnud juba Ida-Gröönimaa ja teisalt Teravmägede kohale. Esimeste mandrieurooplastena said suitsupilve kerkimist näha neenetsid Venemaal, tõsiste probleemidega võisid aga arvestada ka norralased, šotlased ja iirlased. Norra alustas juba raskemalt haigete evakueerimist Teravmägedelt.
Täna hommikul on oodata tuhapilvede kandumist Suurbritannia (täpsemini Šotimaa) kohale ja seal valmistutakse lennukatkestusteks. Iirimaal on homme õhtul aga oodata juba värvikat päikeseloojangut.
Dublini lennujaam oli küll eilegi ajutiselt tavalendudele suletud, kuid sel ajal Iirimaale visiidile saabunud Barack Obama sinna vist homset päikeseloojangut ootama ei jää. Euroopa kohal õhuliiklust juhtiv keskus Eurocontrol kinnitas eile, et lähima 24 tunni jooksul pole Euroopa lennuliikluses tõsisemaid tõrkeid oodata. Islandi Keflavíki lennujaam lootis aga sealsegi lennuliikluse taastumist juba eile õhtuks.
Lennufirmale Icelandair tuli uus purse küll ebasobival ajal. Nad kavatsevad pikendada tänavu oma sihtpunktide nimekirja kõigi aegade rekordini, just laupäeval avati uus liin Keflavík-Washington (Dulles).
Nähtavus vaid neli meetrit
•• Islandi ilmajaama veebilehelt vedur.is võis eile lugeda, et kui Grímsvötn laupäeval purskama hakkas, kerkis suitsu- ja tuhasammas isegi 20 kilomeetri kõrgusele. Eilseks oli see stabiliseerunud 15 kilomeetri kõrguseks. Välku lõi tuhat korda sagedamini kui mullu pärast Eyjafjölli purset.
Saare kohal puhus peamiselt põhja- ja kirdetuul ning põhjaosas sadas muide eile lund. Vulkaanile lähematel aladel Islandi idaosas tuli valmistuda „tuhapimeduseks”, kohati oli seal nähtavus vaid neli meetrit.
•• Grímsvötn purskas viimati 2004. aastal ja pole põhjust arvata, et seekordne purse tollasest oluliselt erineks. 2004. aasta novembrikuine purse kestis kokku viis päeva ning tuhapilv jõudis küll Norra, Rootsi ja Soome kohale, kuid Islandil endal ei tekitanud isegi tõsisemaid kahjustusi maanteedele ega sildadele.
•• Oodata on küll jäävoolusid (ehk jökulhlaup’e), millega vulkaani kohal sulanud vesi üritab liustikust läbi murda. Sulavett täheldati ka mullu oktoobris ja siis oli samuti põhjust kahtlustada vulkaanilist aktiivsust liustiku all.
