Lennufirmad nõuavad nüüd lennukeelajate päid pakule
Üha selgemaks saab, et paljude Euroopa riikide õhuruumi sulgenud lennukeeld, mis põhjustas miljardikahjusid nii riikide majandusele kui ka maailma lennundusele, võis olla liialdus. Niisiis pole ime, et lennufirmad nõuavad juba ka päid pakule – keegi peab kaotatud raha hüvitama ja nemad ei taha ise küll maksjaiks jääda.
Reisijad nõuavad reiside pikale venimise eest hüvitist, kuid lennufirmad ei pea ennast süüd-laseks. Enamik lennufirmasid on saanud juba niigi ridamisi hoope, nii 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute kui ka 2008. aastal alanud ülemaailmse majanduslanguse tõttu. Valitsused ei nõustu lennufirmadele hüvitisi maksma. British Airways ja Ryanair nõuavad tuhakriisi tõttu abi juba Euroopa Liidult. Seda ei taha aga ka Brüsselist eriti tulla.
Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase järeldus oli, et selliste lennunduskriiside kordumist aitaks vältida ainult nn Euroopa ühistaeva kehtestamine. Aeglase kriisile reageerimise põhjustas see, et Euroopa õhuruumil pole ühist reguleerijat, kuulutas Kallas.
Ometi on olemas Eurocontrol – 1963. aastal lennundusturvalisuse tagamiseks loodud 38 riigi ühendus. Island ja Eesti sinna ei kuulu. Lennukeelu kehtestasid üle-eelmisel nädalal algul küll riikide valitsused, kuid just Eurocontrol edastas 15. aprillil avaliku teate, et tuhaaladel pole soovitatav lennata.
Enam pilv ei sega
Lennufirmade liit (IATA) taunis eelmisel nädalal hoopis Euroopa Liitu, sest selle transpordiministrid jõudsid ühise videokonverentsini alles viiendal päeval pärast lennunduskriisi algust. IATA juht Giovanni Bisignani teatas, et ligi nädalane lennunduskatkestus on tekitanud maailma lennufirmadele 1,7 miljardit dollarit (ligi 20 miljardit krooni) kahju.
Kuid kahju kannatasid ka muud majandusharud, jutt käib kümnetest miljarditest dollaritest üle maailma. Arvestades ainuüksi koduseid kaotusi räägib Saksamaa miljardist eurost ja Suurbritannia miljardist naelast.
Euroopa õhuliiklus on naasnud normaalsesse rütmi. Reedel kuulutas Eurocontrol: „Peaaegu kogu Euroopa õhuruum on avatud, välja arvatud osa Põhja-Šotimaast.” Samal ajal kinnitasid Briti meteoroloogiateenistuse (MetOffice) koostatavad kaardid reedel, et tuhapilv, mille tõttu oli nädal varem tekkinud tervet Euroopat haarav lennunduskriis, kattis endiselt tervet Taanit, suurt osa Saksamaast ja Poolast ning ka Norra ja Rootsi lõunaserva. Niisiis polnud tuhapilv veel hajunud, kuid seekord peeti lendamist sellistes tingimustes lubatavaks.
Eilehommikusel Briti MetOffice’i kaardil ulatus pilv Norra rannikult üle Islandi Gröönimaale, s.t tuul on pilve Mandri-Euroopalt suuremas osas eemale puhunud. Suure tuhakontsentratsiooniga pilv, mis võib ületada lennukimootorite taluvuspiiri, laiutas eile vaid Islandi lõunaosa kohal ja liikus Gröönimaa poole. Ka lennuliiklus oli seetõttu eile häiritud üksnes Islandil.
Ometi ei sõltunud lennukeelu lõpp sugugi pilve hajumisest. Lennufirmad alustasid juba eelmisel nädalal avalikku sõjakäiku ülereageerinud ametnike vastu, sest selgus, et statistiliste arvutuste põhjal mõõdetud tuhapilve levikut ei olnud tegelikult taevas märgata.
Lennukeeld levis sama kähku kui pilv
Tuhavangi jäi kolme päevaga üle 20 Euroopa riigi
•• Eyjafjölli vulkaan hakkas Islandil tugevalt purskama 13. aprillil. Päev hiljem tekkisid lennuliikluse tõrked Norras.
•• 15. aprillil põhjustas vulkaa-nilise tuha pilv õhuruumi osalise või täieliku sulgemise Taanis, Rootsis, Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Suurbritannias, Iirimaal, Poolas ja Lätis.
•• 16. aprilliks oli keeld laienenud ka Austria, Tšehhi, Eesti, Leedu, Soome, Saksamaa, Ungari, Luksemburgi, Slovakkia, Šveitsi jt kohale.
•• 18. aprillil hakati lennuliiklust küll järk-järgult taastama, aga suurem segadus Euroopa lennunduses venis ligi nädalale. Islandit ennast haaras lennukeeld alles 22. aprillil.
Lennukeeld tühistati videokonverentsiga
•• Tuginedes EL-i transpordiministrite videokonverentsi tulemustele kuulutas Eurocontrol 19. aprillil, et kuigi lennukeelu kehtestamine oli õigustatud, võivad lennukid ikkagi lennata aladel, mis paistavad küll olevat tuhapilvedega kaetud, kuid kus nende tuhakontsentratsioon ei ole liiga suur.
•• Nüüd, kui lennuliiklus on peaaegu täielikult taastunud, ei ole täheldatud ühtegi suuremat vahejuhtumit, ainult lennukid vajavad pärast maandumist põhjalikumat pesemist. Tõsi, eile tabas India kohal turbulents üht Emiratesi lennukit Boeing 777, mis langes õhus ligi viis kilomeetrit ja 20 inimest sai viga. Islandi tuhapilved pole aga ühegi arvutuse järgi saanud veel India kohale jõuda.
