Valitsus oli kümme päeva tagasi tehtud vigadest õppinud. Kui tookord põletasid radikaalsed muslimid ilma politsei vastupanuta maha Taani saatkonna, siis nüüd alustati meeleavalduse ettevalmistamist juba eelmisel õhtul. Märtrite väljakule – miitingupaigale – viivad tänavad olid suletud, ringi nuuskisid pommikoerad, kesklinn oli täis sadu sõdureid.

Eilne varahommik ehmatas veelgi suuremate julgeolekujõu-dudega – eriüksuslasi, lihtsalt sõdureid ning politseinikke oli kohal kindlasti rohkem, kui on Eestis üldse kokku kaitseväelasi.

Miljon laulvat liibanonlast

Rahvas hakkas Märtrite väljakule saabuma juba kella kaheksa ajal. Kella kümneks olid kesklinna saabuvad tänavad kilomeetrite ulatuses laulvat ja skandeerivat rahvast täis. Kuid see, mis toimus kell 12, on kirjeldamatu.

Märtrite väljakul ning ümbritsevatel tänavatel ja kõrvalväljakutel oli ligi miljon inimest, kes röökisid nagu üks mees loosun-geid. “Me oleme revolutsioon!” skandeerisid kristlased ja muslimid ühiselt siinse poplaulja Julia laulusõnade järgi. Ümbritsevate majade klaasid värisesid.

Viimane suurem demonstratsioon toimus Beirutis läinud nädalal, kui Hizbollah’ kutsel kogunenud 400 000 ‰iiiti näita-sid pärast Taani saatkonna mahapõletamist maailmale, et muslimid suudavad rusikas käsi ka taskus hoida.

Liibanon on suutnud rahu hoida

•• Pärast Rafik Hariri tapmist aasta tagasi lõid Liibanoni muslimid ja kristlased mesti Süüria ülemvõimu vastu (Hariri mõrvas on peakahtlusalused süürlased – toim) ning seni riigis viibinud Süüria väed sunniti Liibanonist lahkuma.

•• Viimane aasta on aga näidanud, et hoolimata sellest – ning hoolimata ka eurooplaste ebasündsast käitumisest Muhamedi-karikatuuridega – on liibanonlased suutnud säilitada külma närvi ning ei hooli rahu nimel religioonist tulenevatest erinevustest.