Lihavõtted varjutasid Venemaal töörahvapüha

Paljudes venemaalastes nõu-kogude aja nostalgiat tekitav 1. mai, töörahvapüha jäi tänavu alla kiriklikule pühale – lihavõtetele.

Vahetult õigeusu lihavõtete eel korraldatud avaliku arvamuse küsitlus näitas, et 57 protsenti venelastest tähistab esimest maid, kuid 80 protsenti tähistab paasapühi. Tänavu sattusid nad samale päevale. 36 protsenti

venelastest eelistas pühade ajal hoopis aiamaal töötada.

Algselt juutide kombestikust pärinev paasapüha, mis tähistas esmasündinute surmast pääsemist Egiptuse orjapõlve ajal, on õigeusu kalendris samastunud kristlike ülestõusmis- ehk lihavõttepühadega. Sel aastal sattus see täpselt 1. maile ja sellele eelnenud ajale.

Vene õigeusu kiriku patriarh Aleksi II korraldas eile öösel ülestõusmispühade puhul ristikäigu, pühadeõnnitluse saatis talle ka Vene president Vladimir Putin. Patriarh kuulutas, et paasapüha on kõige tähtsam püha Venemaa kalendris: “See on pühade püha ja pidude pidu.” Kristuse ülestõusmispüha tähistab õigeusklike jaoks headuse võitu kurjuse üle.

Eilsed maiparaadid kujunesid valitsusvastasteks meele-avaldusteks. Fradkovi valitsuse suhtes kõlas kriitikat ka võimu- partei Ühtne Venemaa miitinguil. Moskvas ründas ameti-ühingute ja Ühtse Venemaa korraldatud miitingul valitsust linnapea Juri Lužkov. EPL