Litvinenko mõrva juurdlus ootab Moskva uut luba
Briti politsei uurijad, kes käisid detsembris Venemaal Moskva eksspiooni Aleksandr Litvinenko surmaga seotud tunnistajaid üle kuulamas, on esitanud Moskvale palve uuesti riiki pääseda. Ametlikku vastust pole veel saadud.
Kuid Moskva vahepealne ettepanek, et vastutasuks võiks Vene kohtuvõimu esindajad Londonis üle kuulata sinna põgenenud dissidendid Boriss Berezovski ja Ahmed Zakajevi, sai juba Londonist eitava vastuse.
Scotland Yard on koostanud ka toimiku oma avastustest seoses Litvinenko mõrvaga, mis kavatsetakse Venemaa võimudele üle anda. Venemaa peaprokurör Juri Tšaika on varem kinnitanud, et Vene kodanikke nad Londonile välja ei anna.
Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtun, kes olid Litvinenko endised töökaaslased ja sõbrad KGB päevilt, kuid kellega kohtumisel ta ilmselt mürgitati, kinnitavad järjekindlalt oma süütust, kuigi ei suuda anda veenvaid selgitusi, miks nende teekonnale on jäänud polooniumijälgi.
Briti võimud ei näi Lugovoid ega Kovtuni peamisteks kahtlusalusteks pidavat, kuigi Scotland Yard uurimise seisu ei kommenteeri. Küll väidavad Briti ajalehed, et on selle käiguga piisavalt kursis. Ajalehe Times andmetel on kahtlus jäänud pidama ühele pikemale ja jõulise kehaehitusega aasialike näojoontega mehele – nn Vladislavile, kes olevat valepassi kasutades Kovtuni sabas Hamburgist Inglismaale saabunud.
Briti võimudel olevat ka turvakaamerate salvestus mehest, kui ta 1. novembril Londonisse saabus. Väidetavalt olid Millenniumi hotelli toas esmalt vestelnud Litvinenko, Kovtun ja Lugovoi, kuid hiljem olevat sinna sisenenud ka keegi Vladislav, kes pidi olema kontaktisik Venemaal. Viimati mainitu olevat serveerinud neile teed. Oma arvatavat mõrvarit oli surivoodil kirjeldanud ka Litvinenko ise.
Kunagine KGB Londoni-residentuuri töötaja Oleg Gordijevski, kes juba 1985. aastal üle hüppas, väitis oma allikatele tuginedes teadvat, et Vladislav on professionaalne palgamõrvar, kes saabus riiki kas Leedu või Slovakkia passiga, kuid hotellis olles ja hiljem riigist lahkudes kasutas juba mõne teise riigi võltspassi.
Polooniumijälgi ajades
Kuid radioaktiivse poloonium-210 jäljed on külvanud mõnevõrra segadust. Oletatakse, et juba 16. oktoobriks oli Londonisse toimetatud üks annus, et Litvinenkot tappa, kuid ilmselt katse nurjus ja selle isotoobi kiire poolestusaeg oli sundinud 1. novembriks kohale toimetama järgmist annust. Litvinenko suri 23. novembril.
Ise väidetavalt Moskvas haiglavoodis viibiv Kovtun ei suuda aga selgitada, kuidas polooniumijäljed sattusid tema eksnaise korterisse Hamburgis. Kui ta just ise seda ainet ei transportinud, pidi seda Londonisse viinud inimene ilmselt Hamburgis temaga kokku puutuma.
Itaallane Mario Scaramella, kes Litvinenkoga Londonis kohtus, on aga praegu kodumaal vangis. Litvinenko endine kolleeg, praegu end Alpides varjav Jevgeni Limarev, kelle kiri oli väidetavalt Scaramella ja Litvinenko kohtumise ajendiks, kahtlustas mõrvas just Kovtuni.
Berezovski jälitamine peatati
•• Kõige kummalisem on Litvinenko mõrva järel olnud Vene võimude käitumine. Esmalt ilmusid ajakirjandusse FSB töötajate antud vihjed, mille abil üritati näidata Litvinenkot kuritegeliku ja pahatahtliku isikuna. Seejärel üritas FSB eksjuht Nikolai Kovaljov suunata kahtlustust Berezovskile ja hiljem Venemaa prokuratuur teisele Londonisse varjunud juudi soost ärimehele Leonid Nevzlinile.
•• Tõendeid esitatud aga ei ole. Kremlimeelne Vene meedia paiskas süüdistused Berezovski väidetavast osalusest Litvinenko mõrvas õhku juba enne, kui tapmise asjaolud isegi selgunud olid.
•• Moskva on Berezovski peale juba aastaid hammast ihunud, kuna tema toetus on võimaldanud Vene luuresaladustesse pühendatud isikutel maapakku pääseda. Litvinenko oli selle tuntumaid näiteid, kuid Berezovski kaitse all oli ka FSB endine asedirektor Anatoli Trofimov, kes mõrvati poolteist aastat varem. •• Moskva eelistas üleeile Berezovski-vastase kriminaalasja uurimise hoopis peatada, kuna Berezovski viibib Londonis.
