Moskvas antud pressikonverentsil kinnitas ta, et Vene eruagendi Aleksandr Litvinenko mõrva tagant tuleb otsida hoopis Suurbritannia eriteenistusi.

“Isegi kui nad ei teinud seda ise, siis oli neil sündmuste üle kontroll või vaatasid nad läbi sõrmede,” väitis Lugovoi. Enda kinnitusel on tal Briti eriteenistuste sekkumise kohta ka tõendeid, kuid pressikonverentsil ta neist lähemalt ei rääkinud.

Küll käis ta välja teisi võimalikke kahtlusaluseid: maffia ja Suurbritannias asüüli saanud endise Vene oligarhi Boriss Berezovski. Lugovoi hinnangul võisid Litvinenkol olla näiteks dokumendid, mis seavad Berezovski varjupaigastaatuse kahtluse alla, ning ta võis nende abil midagi välja pressida.

Varem  Vladimir Putini kolleegina KGB-s töötanud Lugovoi väitis ühtlasi, et Briti luure üritas teda varasematel Londonis käikudel oma agendiks värvata – nii nagu ta oli väidetavalt juba varem tööle meelitanud Litvinenko ja Berezovski.

Litvinenko tapmiseks polnud tal aga enda sõnul motiivigi. Ehkki mehed töötasid kunagi samas asutuses koos, peab Lugovoi juba aastaid eraturvaäri.

Lugovoi etteaste andis uue suuna sündmusteahelale, mis on viinud Suurbritannia ning Venemaa suhted sügavaimasse madalseisu pärast külma sõja lõppu.

Briti prokuratuuri seisukoha järgi oli just Lugovoi see, kes söötis Litvinenkole polooniumi, mis mehe pärast kolmenädalast agooniat tappis. London nõuab seetõttu Venemaalt Lugovoi väljaandmist, mida Moskva keeldub tegemast.

Üks tuntumaid “ärahüpanud” Nõukogude luurajaid Oleg Gordijevski kirjeldas BBC-le Lugovoi väiteid “rumalate fantaasiatena”. Tema sõnul pole Briti luure huvitatud Vene FSB riigisisesest tegevusest, millega Litvinenko oli seotud.